Mine sisu juurde

Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/252

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
65
Päät. XXIX. 1225 aasta.

wade sõdade ja niipaljude surmamise järel, kui ka katkude ja paljude wiletsuste järel wiimaks oma üle jäänud rahwa pääle oli halastanud10), et ta neile rahu ja julgust andis11). Ja kõik rahwas hingas Isanda warju al12) ja kiitis teda, kes on kiidetut igaweste, aamen.


Paawsti saadik Modena piiskop tuleb Riiga.

§ 2. Sellelsammal aastal, mis oli 1224jas pärast Kristuse sündimist, oli kõrge auuwäärt Riia piiskop Mauriitsiuse, oma preestri Rooma saatnud, ühte apostliku auujärje saadikut Liiwi maale paluma. Ja püha isa Honorius III, kes sellel korral mitte Roomas, waid Bariones aset oli, wõttis tema palwet kuulda ja saatis kõrge auuwäärt Modena piiskopi, oma palasti kantsleri Willemi sellesamma preestriga Liiwi maale. Ja tema tuli oma perega ja ristisõitjatega, ja kõige oma seltsiga Düüna jõkke, kuhu neile Riiglased wastu läksiwad, teda wastu wõtsiwad ja teda suure rõõmuga ja auuga linna sisse saatsiwad. Tema rõõmustas ennast ka ühes ja kiitis Jeesust Kristust, Maria poega, sellepärast, et ta Jumala wiina mäge, mis nii kuulsalt istutatut, ja usklikkude ristikogudust, mis nii paljude werega kastetut, nii suure ja wäga laialt wälja laotatut leidis olewat, et tema omad oksad kümne päewa tee kauguselle, kunni Talinnasse oli ajanud ja ulatanud1), ehk teise tee pääl Pihkwasse, ehk piki Düünat kunni Gerzike jälle niisamma palju päewa teesid wälja oli laotanud, kellel ka juba wiis isiäralikku piiskopikonda2) oma piiskoppidega oli. Ja niikohe saatis tema omad saadikud Rooma tagasi, kellega tema siit maa tõsise oleku üle püha isale tagasi kirjutas.


Paawsti saadik Riias ja Wiliandis.

§ 3. Et temal nende uute ümberpööratute pärast mure oli, siis kutsus tema Liiwlased ja teised, kes linnas oliwad, mehed ja naised, sagedaste kokku, kellele tema hoolega Jumala sõna jagas ja rõõmuga palju pattudest lahti päästis. Selle pääle, et tema ka teisi Liiwlasi, Lätlasi ja Eestlasi näha soowiks,


10) Jeesaia, 11, 11. 28, 5.11) 1 Tessal. 5, 3.12) 1 Saamuel 6, 2. Paawst Honorius wõttis Liiwi maa uued Kristlased juba 1222, siis ka 3 Jan. 1225, ja keiser Friedrich Liiwi, Eesti, Semgalli etc. Kristlased Märtsis 1224, oma warju ja kaitsmise alla.

§ 2. 1) Üh. Eesekiel 17, 6 j. e.2) Riia, Semgalli wõi Selooni, Talinna-Harju, Wiru-Järwa, Tartu.