Mine sisu juurde

Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/217

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
30
Päätük XXV. 1221 aasta.

suse alla oli saanud, siis saiwad kõik wäga kurwaks ja paniwad kõik ühest suust selle wastu, niihästi kiriku walitsuse ülemad4) kui ka preestrid5) kodanikud, kaupmehed ja Liiwlased ja Lätlased, üteldes, et nemad oma Isanda Jeesuse Kristuse ja tema armastatut ema auuks tänini Isanda sõdimist paganate wastu on sõdinud, aga mitte Daani kuninga auuks, ja et nemad ennemine selle maa maha jätta tahawad, kui eesnimetatut kuningast teeniwad. Ja see täädus jõudis kõrge auuwäärt Lundi kiriku pääpiiskopi kõrwu, kes Talinna kantsi ümberpiiramise läbi paganatest mitte wähä ei olnud läbi katsutut saanud, ja tundis, et temal Riiglaste abi wäga hädaste tarwis lähäb, siis saatis tema saadikud Riia piiskopi juure ja lubas Liiwi maale endise wabaduse tagasi saata. Ja seesamma piiskop läks rüütlite ordumeistri ja oma meestega sellesamma pääpiiskopi juure Tallinnasse, ja saiwad troosti ja kingitusi tema käest; sääl lubas tema neile, et tema kõige hoolega Liiwi maad jälle oma wabadusele tahab awitada, üksnes aga, et ühes koos rahu ja ühes koos sõda paganate ja Wenelaste wastu Sakslastel Daanlastega pidi olema. Sakalas aga ja Ugaunias olla nemad kõik kuninglikud kui ka ilmalikud õigused rüütli wendadele annud ja piiskopile waimulikud õigused jätnud6). Ja nemad pöörasiwad rõõmuga tagasi Liiwi maale.


Üks Daani walitseja lükatakse Riiast tagasi.

§ 2. Pärast nende tagasi tulekut tuli üks rüütel Gottschalk kui Daani kuninga saadik Riiga, et tema linna walitsuse enese kätte pidi wõtma ja ka nõnda kuninga alla1). Ja kõik rääkisiwad tema wastu, kes kõigest Liiwi maast sääl oliwad, niihästi Liiwlased kui Lätlased isiäranis Sakslased, nõnda set kaupmehed temale koguni ühte lootset2) tema laewa tarwis ei annud niihästi siis, kui tema Gootlandist Liiwi maale tuli, kui ka, kui tema Liiwi maalt Gootlandi tagasi läks. Ja tema läks häbiga jälle Liiwi maalt ära ja jõudis suure laiamere pääle, kus tema ilma laewa juhatajata sõitis ja wastasest tuulest sinna ja tänna wisatut sai. Ja et tema ehk wastu Selle tahtmist, kelle sõna tuuled kuulewad3), Liiwi maale oli tulnud, siis ei ole tuuled sellepärast mitte muidu tema wastu ülestõusnud ja õiguse päike4)


4Praelati conventuum.5viri Ecclesiae kiriku mehed.6) Kuningas kinnitab seda 26, 2. Albertile oliwad rüütlid 24, 2 muud teist lubanud.

§ 2. 1) Selle mehel oli awalikult piiskopi Andreast tõotus tundmata.2) laewa juhatajat.3) 9, 6.4) Malakia 4, 2. —