Mine sisu juurde

Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/198

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
11
Päätük XXIII. 1219 aasta.

wiiest Weru maakonnast22), pöörasime meie kõige wangide ja saagiga Liiwi maale tagasi, Jumalalle paganate põõramise eest tänu andes. Siis tuliwad wiis wanemat23) wiiest Wiru maakonnast oma kingitustega Riiga, need wõtsiwad püha ristmise wastu24) ja andsiwad endid ja ka kõige Wiru maa püha Maarja ja Liiwi maa kiriku alla. Ja kui nemad rahu oliwad kinnitanud, põõrasiwad nemad rõõmaga tagasi Wiru maale.


Suur sõasõit Semgallide wasta Mesotes.

§ 8. Pärast Isanda sündimise püha tuliwad Liiwi maa kiriku vanemad kokku ja kuulutasiwad soasõidu selle taganenud rahwa wastu, kes ennast Mesotes1) kokku oli kogunud, ega nemad saiwad wihmaste lõunatuulte läbi tagasi hoitut. Sellepärast kogusiwad nemad, kui püha neitsi puhastamise päew oli pühitsetut, endid uueste kokku ja kutsusiwad suure wäe Liiwi ja Läti maalt. Nendega kõige esimene on kõrge auuwäärt Liiwi maa piiskop2) Sakseni herzogiga ja kõikide ristisõitjatega, ja rüütlite ordumeister oma wendadega. Ja neljatuhande Sakslasega ja teise neljatuhande Liiwlasega ja Lätlasega läksiwad nemad edasi Holme, wiisiwad enestega ühe suure masina ja ühe teise wähäma ja muud riistad kantsi ümberpiiramise tarwis. Ja kui nemad kõige öö läbi oliwad edasi läinud ja Missa3) jõe ääres oma wäe korrale säädnud, läksiwad nemad edast kantsi poole ja wõtsiwad selle küla ära, mis sääl juures ümberringi seisis ja saiwad saaki, siis piirasiwad nemad kantsi ümber ja tungisiwad selle pääle kuus päewa. Mõned neist ehitawad warju torni, teised säewad paterellisi ülesse, teised sõdiwad ammudega, teised ehitawad siili4) ja hakkawad5) alt walli õõneks kaewama; teised täidawad kokku weetut puudega kraawi, kuhu pääle warju torn aetakse, kelle al teised jälle kaewawad. Palju Semgallisi saawad kantsis kiwi wiskamiste läbi wigastatut, palju noolide läbi haawatut ja palju Liiwlaste ja Lätlaste odade läbi warju


22) Ka Liber census järele on Wiru maal wiis külegunde, aga ühe ainsa nime annab Hendrik tääda täh. 8; tema Pudiwiru on aga ainult küla nimi.23) mitte üksi need wiis wiie maakonna wanemat, sest24) kaks wanemat oliwad juba Wiru maal ristitut, ja nõnda oli ühe kiilegunde sees enam kui üks wanem.

§ 8. 1§ 3 juure2) muidugi oma meestega.3) waata § 44ericios jälle 28, 5. Olid need siis siili wiisi okkaid täis, wõi sea keha sarnatsed warju katused, kelle al wõis kaewata, wõi olid need koguni kaewamise masinad. Ühenda sellesarnatsed sead 28, 5. 30, 4.5) nende siilide al, nagu kohe selle järel warju torni al ja 30, 4 sigade al. —