Sina, Kolja, hakkad kohe jälle tantsima. Mis sa nuuksud? Jällegi nuuksub teine! Noh, mis sa ometi kardad, lollike! Issand, mis ma nendega pean tegema, Rodion Romanõtš? Kui teie teaksite, kui arulagedad nad on! Noh, mis niisugustega teha!…»
Ja peaaegu nuttes (mis ei takistanud teda vahetpidamata ruttu edasi rääkimast) näitas ta nuuksuvaid lapsi. Raskolnikov katsus teda koju minema manitseda ja isegi ütles tema enesearmastusele mõjumiseks, et pole viisakas mööda tänavaid käia, nagu teevad seda leierkastimängijad, sest tema valmistub ju saama suursuguste neitsite pansioni juhatajaks…
«Pansioni juhatajaks, hahahaa! Kaugelt kägu kuulus!» karjus Katerina Ivanovna ja hakkas kohe peale naeru köhima. «Ei, Rodion Romanovitš, see õhuloss on läinud! Kõik on meid maha jätnud!… See kindralike aga… Teate, Rodion Romanõtš, ma andsin talle tindipotiga, seisis teenijatetoas parajasti laual, paberilehe kõrval, kuhu kõik oma nimed kirjutasid ja ka mina kirjutasin, viskasin ja jooksin ära. Oh neid alatuid, alatuid! Aga sülitan selle peale, nüüd hakkan ma neid ise toitma, ei kummarda enam kedagi! Teda oleme juba küllalt piinanud (ta näitas Sonja poole). Peljake, palju oleme juba saanud, näita siia! Kuidas? Kõigest kaks kopikat? Oo, alatud! Mitte midagi ei anna nad, jooksevad ainult meile järele, keeled suust väljas! Noh, mis see taignapea seal naerab? (Ta näitas kellelegi rahva hulgast.) See on kõik sellepärast, et Kolja on nii mõistmatu, nendega on häda! Mis sul viga on, Poljake? Räägi minuga prantsuse keelt, parlez-moi francais[1]. Ma ju õpetasin sind, sa ju tead mõned ütlused!… Kuidas siis muidu teid kui suursuguseid teistest eraldada ja näidata, et olete hästikasvatatud lapsed ja koguni mitte nagu kõik leierkastimängijad; ega me ometi mõnda «Petruškat» siin tänaval mängi, vaid laulame suursugust romanssi… Ah jaa! Mis me peaksime laulma? Segate mind järjest, aga meie… näete, Rodion Romanõtš, meie peatusime siin, et laulu valida – niisugust, et Kolja võiks ka tantsida… sest mõelge ometi, see kõik tuli meile ette valmistamata; peab kokku rääkima, nii et kõik oleks enne selgeks õpitud, pärast läheme Nevskile, kus on palju rohkem inimesi kõrgemast seltskonnast ja kus meid kohe tähele
- ↑ Räägi minuga prantsuse keelt (pr. k.).
408
