«Tead mis, ma saadan su koju! Kui sa juba ise ütled, et nõrk oled, siis…»
«Aga külalised? Kes on see kahupea, kes praegu siiapoole vaatas?»
«See? Kurat teda teab! Vist onu tuttav, aga võib ka olla, et tuli ise… Onu jääb nendega: ta on kõige parem inimene; kahju, et sa praegu ei saa temaga tutvuda. Muide, kurat võtku neid kõiki! Neil ei jätku aega minu jaoks; pealegi on mulle värsket õhku vaja, selles mõttes, kulla sõber, tulid sa õigel ajal; veel paar minutit ja ma oleksin seal riidu läinud, jumala eest! Ajavad niisugust loba… Sa ei või ette kujutadagi, kuivõrd valelikuks võib inimene lõpuks saada! Siiski, kuidas mitte ette kujutada! Aga kas me ise ei valeta? Ja las valetavad: selle eest ei valeta nad aga pärast enam… Istu silmapilguks, ma toon Zossimovi siia.»
Zossimov tormas nagu mingisuguse õhinaga Raskolnikovi juurde; temas lõi välja mingisugune eriline uudishimu; varsti selgis ta nägu.
«Jalamaid magama,» otsustas ta, niipea kui oli haige üle vaadanud. «Enne magamaminemist võiks aga ühe neist sisse võtta. Võtate? Alles ennist valmistasin… mingisugune pulber.»
«Kas või kaks,» vastas Raskolnikov.
Pulber võeti siinsamas sisse.
«See on väga hea, et sa ise ta koju viid,» tähendas Zossimov Razumihhinile, «mis homme saab, seda näeme, kuid täna pole sugugi halb: endisega võrreldes suur muutus. Inimene õpib, kuni elab…»
«Tead sa, mis Zossimov mulle välja tulles sosistas,» pahvatas Razumihhin, niipea kui nad tänavale jõudsid. «Ma ütlen sulle kõik otse välja, kallis sõber, sest nad on lollid. Zossimov käskis mul sinuga teel minnes lobiseda ja sind ka lobisema panna ja pärast temale kõik edasi rääkida, sest tal on idee… et sina… oled hullumeelne või selleks saamas. Kujutle ometi! Esiteks oled sa temast kolm korda targem, teiseks, kui sul aru segi pole, siis sülga selle peale, et tal niisugune rämps peas on, ning kolmandaks – see lihamägi, eriala poolest kirurg, on nüüd vaimuhaiguste alal aru kaotanud; mis aga sinusse puutub, siis pööras tema kruvid sootuks lahti sinu tänane kõnelus Zametoviga.»
«Zametov rääkis sulle kõik?»
«Kõik ja tegi seda väga hästi. Nüüd alles sain ma kõi-
181
