Mine sisu juurde

Lehekülg:Kuritöö ja karistus.djvu/145

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

«Majanduslikke muutusi on palju…» tähendas Zossimov.

«Millega seletada?» haaras Razumihhin sõnast kinni. «Just juurdunud ebaasjalikkusega võikski seda seletada.»

«See tähendab – kuidas?»

«Mis vastas Moskvas teie lektor küsimusele, miks ta laenuloterii pileteid võltsis: «Kõik rikastuvad igasugusel viisil, ka mina tahtsin ruttu rikkaks saada.» Tema täpseid sõnu ma ei mäleta, kuid mõte oli, et – teiste kulul, kiiremini ja ilma vaeva nägemata. On harjutud elama, et kõik valmis oleks, on harjutud teiste karkudega käima, nämmi sööma. Noh, jõuab kätte see õige tund, siis selgub kõiges, mis ta tegelikult on…»

«Kuid siiski, kõlblus? Ja nii-öelda juhtnöörid…»

«Mille üle te siin muretsete?» rääkis Raskolnikov ootamatult vahele. «Teie oma teooria järgi tuleb ju nõnda välja!»

«Kuidas siis minu teooria järgi?»

«Aga järeldage ometi sellest, mis te ennist jutlustasite, ning tulebki välja, et inimesi võib tappa…»

«Jumal hoidku!» hüüdis Lužin.

«Ei, see pole nõnda!» tähendas Zossimov.

Raskolnikov lamas kahvatuna, ta ülemine huul tõmbles ja ta hingas raskesti.

«Kõigeks on oma mõõt,» jätkas Lužin kõrgilt, «majanduslik idee pole veel tapmisele kutsumine ja kui ainult oletada…»

«On see tõsi, et teie,» rääkis äkki jälle Raskolnikov vahele vihast väriseval häälel, milles kõlas nagu rõõm, et saab teist solvata, «on see tõsi, et teie ütlesite oma mõrsjale… samal ajal, kui te tema nõusoleku saite, et teie olevat kõige rõõmsam sellepärast… et ta on kerjus… sest tulusam olevat naist võtta puruvaesusest, et tema üle valitseda… ja temale ette heita, teie olevat ta heategudega üle külvanud…?»

«Armuline härra!» hüüdis Lužin vihaselt ja ärritatult, punastades ja kohmetudes. «Armuline härra… nõnda minu mõtet moonutada! Vabandage, kuid ma pean teile ütlema, et kuulujuttudel, mis on teie kõrva jõudnud või õigemini – teie kõrva kantud, pole aruka põhjuse varjugi, ja mina… aiman, kes… ühe sõnaga… see nool…

ühe sõnaga, teie ema… Ilma selletagi paistis mulle, et kõigi tema kõrgete omaduste olemasolu juures on ta mõtetel pisut vaimustatud ja romantiline varjund… Kuid


145