Mine sisu juurde

Lehekülg:Kuritöö ja karistus.djvu/109

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

end sellega, et nõnda läheb aina paremaks. Noh, aga kes seda teab, võimalik, et mitte paremaks, vaid veel halvemaks… Võtad või ei?»

Raskolnikov võttis vaikides saksakeelse teksti lehed, võttis kolm rubla ja läks sõna lausumata välja. Razumihhin vaatas imestunult talle järele. Kuid Esimesele liinile jõudnud, pöördus ta äkki ümber ja läks uuesti üles Razumihhini juurde, pani seal lauale saksakeelsed raamatulehed ja ka kolm rubla ning astus uuesti sõna lausumata toast välja.

«On sul deliirium või?» möirgas lõpuks hullunud Razumihhin. «Mis kometit sa siin mängid! Isegi minu aru ajad segi… Mis, kurat, sa siis ometi siia tulid?»

«Pole… tõlkeid… vaja…» pomises Raskolnikov juba trepist alla minnes.

«Mis, kurat, sul siis vaja on?» karjus Razumihhin ülalt. Teine jätkas vaikides allaminekut.

«Hei, kuule, kus sa elad?»

Vastust ei tulnud.

«Noh, siis kur…rat võtku sind!»

Kuid Raskolnikov läks juba tänavale. Nikolai sillal tuli ta veel kord täiesti meelemõistusele – ühe väga ebameeldiva juhtumi tõttu. Ühe tõlla kutsar laksatas talle piitsaga tugevasti selga, sest ta pidi peaaegu hobuste jalgade alla sattuma, olgugi et kutsar teda kolm-neli korda oli hüüdnud. Piitsalöök tegi ta nii tulivihaseks, et ta käsipuude äärde kargas (teadmata, miks ta keset silda käis, kus pole jalakäijate, vaid sõidukite tee) ning sealt tigedalt hambaid kiristas. Ümberringi kõlas mõistagi naer.

«Paras!»

«Mõni võrukael!»

«Muidugi, teeb, nagu purjus oleks, ja jääb meelega rataste alla, aga sina anna vastust.»

«See on nende äri, kõrgeausus, see on nende äri…»

Kuid sel silmapilgul, mil ta käsipuude juures seisis ja eemaletõttavale tõllale hajameelselt ning kurjalt järele vahtis, hõõrudes käega selga, tundis ta äkki, et keegi pistab talle raha pihku. Ta vaatas: elatanud kaupmeheproua, rätik peas ja sikunahast kingad jalas, ning ühes temaga tütarlaps, kübar peas, roheline vihmavari käes, vististi tütar. «Võta, kallis isand, Kristuse nimel.» Raskolnikov võttis ja nemad läksid mööda. Kahekümnekopikaline. Rõivaste ja välimuse järgi võisid nad teda väga hästi


109