85
Öösel rääkinud jälle nooreks meheks muutunud sõrmus:
„Homme on wõõras weel palju kurjem, kui täna; su wanemad tahawad sind wägisi temale panna, aga ära hooli millestgi midagi. Kui wõõras näeb, et sa oma üteluses kindel oled, siis küsib ta su käest sõrmust mälestuseks. Ta tuleb wägisi seda ära wõtma. Sa ütle: „ennem wiskan ta puruks, kui sulle annan!“ Selle pääle weerewad herned iseenesest põrandale. Wõõras kaob silmapilk ja kukk tema asemel hakkab neid herneid sööma, üks hernes weereb sinu poole. Sa wajuta see oma jala alla. Kui kukel herned söödud on, siis wõta hernes oma jala alt ja wiska kuke külge. Küll siis näed, mis sünnib!“
Noormees muutnud enese päewaajaks jälle sõrmuseks. Kuninga tütar pannud ta sõrme. Wõõras kosilane tulnud ja ütelnud: „Kui ma teda täna ei saa, siis on sõjawäed platsis! Teie riik saab ära häwitatud!“
Isa ja ema käinud tütre pääle, et „mine!“ ja „mine!“ „Kas sinu pärast saab riik hukka?“
Tütar wasta:
„Minu pärast wõib ka riik hukka minna, aga temale ma ei lähe! Ta on üks petis kelm!“
Wõõras tellima:
„Kui sa ise mulle tulla ei taha, siis anna ometi oma sõrmus mulle mälestuseks waadata! Siis ma weel sõda ei tõsta!“
Kuninga tütar wasta:
„Sinu sugusele kelmile ei anna ma midagi!“
Isa meelitama:
„Kuule tütar! Sinu sõrmus ei maksa meie riiki. Anna ta wõõrale ära, et ta meid rahule jätaks!“
