79
ei tunne, siis oled minust ilma. Aga pane tähele, ma lasen oma kõrwast wäikesese mulli wälja, et sa mind ära wõiksid tunda. Teine kord moondatakse mind mustaks täkuks Teisi niisamasugusid on weel 11. Kui sa mind ära ei tunne, oled minust ilma. Aga waata ja pane tähele, minu sabas on üks walge jõhw; selle järele wõid mind ära tunda. Kolmas kord tuuakse mind mustas riietes preili näol su ette. Teisi niisamasugiseid 11. Kui sa mind siis ära ei tunne, oled minust ilma. Aga pane tähele, ma hingan wähe suu kaudu, et loor minu näo ees liigub. Siis wõid mind jälle ära tunda. Nüüd lähen, enam pole aega!“
Poeg läinudgi ära. Warsti tulnud wõõras saks jälle tuppa ja ütelnud:
„Nüüd ma toon su poja teiste seas su ette, kas sa ta ka ära tunned?“
Wanamees wasta:
„Tunnen! Ma annan kas oma hinge ära, kui ma teda ära ei tunneks!“
Wõõras nilpanud selle pääle keelt. Toodud warsti wanamehe ette kaksteistkümmend haugi. Wõõras ütelnud:
„Noh wanamees! Tunne nüüd oma poeg ära! Trehwa hästi!“
Wanamees hulgub ümber kalade, aga kudagi tunda ei wõi. Saks ka kohe kannul, et poeg midagi märki teiste hulgast isale ei wõi anda. Wõõras keeranud wähe silmad kõrwale ja üks haug lasknud suu äärest mullikese wälja. Wanamees pannud kohe käe haugi selga ja ütelnud:
„See on minu poeg!“
Wõõras wasta:
„Sa oled hästi trehwanud!“
Selle pääle toonud wõõras wanamehele kaksteistkümmend musta täkku näha. Ütelnud:
„Tunne nüüd oma poeg ära! Trehwa hästi!“
