Mine sisu juurde

Lehekülg:Kuninga-jutud Eisen 1906.djvu/44

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

43

Noormees tõusis hommiku kase alt ülesse, sidus wiisud jalga ja ütles: „Kuninga linna!“

Wiisud wiisiwad kohe kuninga linna. Linna ligidal wõttis noormees wiisud jalast ja hakas jala linna minema. Linna saades läks kohe kuninga lossi tööd paluma. Wastati muud tööd ei ole kui wett kanda. Wett pead aga kauge maa päält kruusidega kandma!“

Hakkas weekandjaks. Linnast wälja jõudes sidus wiisud jalga. Läks lennates kaewule, kui keegi teda ei näinud. Nägi teda keegi aga, siis ei pannud ta wiiska jalga.

Ühel päewal tuli mees jalgsi kaewult. Istus linna taha maha jalgu puhkama. Kuningas juhtus säält mööda minema. Kuningas ütlema: „Sinagi waene mees pead wee toomisega waewa nägema. Ja ometi ei ole suure waewaga toodud wesi selge!“

„Suur kuningas!“ ütles noormees. „See waew jäeks kõik nägemata, kui paari meest laseksid paar päewa tööd teha. Siis saab terwele linnale puhast wett!“

Kuningas kohe küsima: „Kuidas pean ma seda tegema?“

Noormees ütlema: „Lase suur tamm lossi õues maha raiuda ja juured maa seest mälja kaewata, siis saab wett küll!“

Kuningas wasta: „Kas see tõsi on, mis sa räägid? Ma lasen küll nii teha, aga kui säält wett ei tule saab su pää otsast ära raiutud!“

Noormees wasta: „Olgu nii!“

Kuningas laseb kohe tamme maha raiuda ja juured maa seest wälja kaewata. Kohe hakkas wett maa seest wälja keema. Sai wett kõige linna rahwale küll.

Kuningas tänas ja ütles: „Et sa mulle ja mu rahwale nii palju hääd teinud, ei pruugi sa enam tööd teha. Tule mu lossi elama ja ole mu sõber!“