6.
Kudas pime kuninga wäimeheks sai.
K. Kuusik, Amblast.
Muiste oli ühel peremehel kaks poega. Surres jättis peremees oma waranduse poegadele pärida. Pojad jagasiwad waranduse eneste wahel pooleks ja läksiwad siis wõõrale maale õnne otsima. Enne aga tõotasiwad nad, et nad kolme aasta pärast wõõralt maalt tagasi tulles isa talu suure kase alla kokku tulewad.
Kolme aasta pärast tuliwadki wennad isa talu kase alla, istusiwad kiwi otsa ja paniwad raha kotid eneste kõrwa.
„Sul on palju pisem kott kui minul!“ ütles wanem wend nooremale. „Sa ei osanud wist raha koguda. Räägi mulle, kudas sa enesele selle pisikese waranduse kogusid?“
Noorem wend rääkis: „Ma käisin wõõral maal esiti mitu päewa ilma tööta. Wiimaks sain teenistusesse. Sääl teenisin nii kaua kuni ära tulin! Sääl käis palju wiletsaid ja waesed, kes enam ei jäksanud tööd teha. Andsin ka neilegi omalt poolt!“ Wanem wend küsima: „Mis nad selle eest hääd tegiwad!“
Noorem wasta: „Tänasiwad mind ja palusiwad, et mul ikka raha oleks!“
Wanem wend jälle: „Sellepärast on sul nii wähe raha, et sa niisugustele andsid! Mina ei annud
