— 89 —
saad seisnud eemal ja hüüdnud: „Tule tulewa neljapäewa õhtu! Täna mull pole aega!“
Teisel neljapäewa õhtul läinud karjane jälle. Must kogu seisnud juba ligimal. Hüüdnud jälle: „Tule tulewa neljapäewa õhtu! Täna mull pole aega!“
Kolmas neljapäewa õhtu jõudnud kätte. Herra saanud tulihänna tegemisest haisu ninasse. Herra sõitnud hobuse, wankriga karjatse juurde ja ütelnud: „Tule, istu wankrisse ja too oma tulihänd ka!“
Karjane ei wõinud parata, pidanud kõige oma tulihännaga wankrisse istuma. Ristteele jõudes ütelnud herra: „Jäe sa hobusega siia, mina lähen tulihännaga ristteele!“
Karjatsel olnud tulihännast tuline kahju. Arwanud: herra paneb tulihännale hinge sisse ja wõtab siis enesele.
Herra läinud tulihännaga ristteele. Juba oodanud wanapagan.
Wanapagan kohe ütlema: „Anna parema käe nimetissõrmest kolm tilka werd! Ma kirjutan su nime üles!“
Herra wasta: „Werd annan ma küll, aga nime kirjutan ma ise üles!“
Wanapagan jälle: „Ei, mina pian nime kirjutama!“
Nii waielnud mõlemad tüki aega. Teine tahtnud nime kirjutada ja teine tahtnud kirjutada. Pika waidlemise peale jõudnud kuke laulu aeg kätte. Wanapagan jäenud õige rahutumaks. Taht-