— 76 —
wõtawad nad sarnasel lendamisel suure koorma ligimese aidast wõerast warandust kaasa ja wiiwad koju. Lühedalt: nad teewad nagu tulihännad, kuid selle wahega, et tulihänd peremehe sulane on ja peremehele warandust weab, nemad aga ise peremehed on ja ise oma kasuks warandust korjawad. Tulihännast lahutab neid weel muidu tuline saba wõi tuline juga, mis krattidest lennates järele jäeb. Sarnastel waranduse toojatel inimestel puudub aga säärane tule juga. Tulihännaga ühendab neid ainult waranduse wedamine, tulihännast lahutab neid aga nende inimlik loomus. Aru korral wõtab mõni süsi kaasa, kellest siis sädemed wälja käiwad.
Tänini ei ole ma kusagilgi wahe tegemist leidnud wanapagana abil elusse häratatud tulihänna ja inimese tulihänna wahel. Ja ometi on nende loomu wahel otsata wahe, sest esimene on nii ütelda kurati waim, teine aga Jumala loodud inimene. Kõige selle järele ja peale selle ennast ülemal tähendatud ütluste peale põhjendades piame siis hädasti wahet tegema waimu ja inimese wahel. Waranduse wedajad inimesed piame tingimata tulihänna wõi krati auust ilma jätma, sest et nad milgi kombel tulihännad ei ole. Aga mis nime anname neile siis? Siin on hea nõuu kallis, sest et me nende jaoks kusagil määratud nime ei leia. Tulihända nimetatakse sagedasti muude nimede kõrwal ka wedajaks, waranduse kandjaks, õnnetoojaks. Minu meelest nähikse kõik need wäga hästi sündiwat inimese kohta, kes lendamisel käib