— 40 —
saadud kiwiga tulihända wisates kadus tulihänd korraga. Asemele jäi ainult suur kiwi!
Kes tulihänna käest warandust ära tahab wõtta, see piab tulihänna ühtlasi kinni panema. Kaua ei tohi aga tulihända kinni pidada, sest muidu tuleb kinnipanejale enesele häda waraks. Kui nähakse, et tulihänd oina moodi poksima hakab, siis piab ta ruttu lahti peastetama. Tulihänd nähikse peremehelt hoolsat walwamist nõudwat, et teda (tulihända) ta waranduse wedamisel kinni ei panda. Kudas peremees kinnipanemist wõib keelata, seda on raske arusaada. Kust wõib peremees teada, kes tulihänna kinnipanemise koogu oskab ja temale tahab pussi mängida? Kui peremees ometi küllalt ei walwanud, nii et tulihänd kinni pandud, wihastab tulihänd tihti selle üle ja paneb kättemaksmise tujus peremehe maja põlema.
J. Tamm kirjutab kinni pandud tulihänna kohta: „Paarkümmend aasta teed tagasi, kui ma alles laps olin, kutsusiwad mind isa sulased ja wanemad wennad õhtusel ajal wälja kinni pandud tulihända waatama. Ma mäletan, et nägin üht punast mao sarnast wiiru taewa peal, mis nagu laenete wiisi edasi liikus. Seda nimetati kinni pandud tulihännaks ja kahetseti tulihänna peremehe hooletust ja ka nüüd tulewat kahju. Teise korra üteldi üht punast tulpa taewa peal tulihänna olewat; alumist jämedamat otsa nimetati kotiks, kellega ta warandust kanda!“
Tulihända wõib ka warguse pealt kinni wõtta.
