— 38 —
IV.
Waranduse ärawõtmine tulihänna käest.
Rikkaks saada on inimesed igal ajal püüdnud; wanal ajal sugugi wähem kui meie päiwil. Üks osa inimesi läks rikkuse taganõudmises nii kaugele, et hinge wanalepaganale ära müüs; teine osa ihaldas wanapagana abil küll ka rikkust, aga ei hakanud rikkuse pärast kolme weretilka wanalepaganale ohwerdama. Ilma selleta wanapagan ometi rikkust ega rikkuse muretsejat tulihända kellegile ei tahtnud anda.
Kawala Hansu waim ei ole ta wendade hulgast weel kadunud. Õigusega nõudmise asemel katsusiwad mitmed kawalusega enestele warandust muretseda, see on, püüdsiwad wanapagana sulase tulihänna toodud saaki teel selle käest ära rööwida. Aga wõi ep see nii kerge oli nagu linna hulgusel pimedal ajal uulitsal külamehe kimpu karata ja külamehe rahakotti käest ära kiskuda! Tulihänna teerada käis üle majade, mägede ja metsade, saagi himustaja rändas aga maalistel radadel. Siiski murdsiwad tulihänna waatlejad saagi himulised nii kaua pead kuni nad abinõuu leidsiwad tulihänna kallale õhuriiki tungida. Kes selle suure ülesleiu isa olnud, seda ei kuuluta meile ükski ajaraamat, aga seda me teame, et ajajooksul enam kui üks abinõuu tulihänna käest raha wõi waranduse ärawõtmiseks kätte saadi.
Korra näinud üks mees tulihänna saagiga lendawat. Mehel tõusnud kange himu südamesse
