— 102 —
nud mehele: „(Et) ära sa tee peal karpi lahti tee, sest muidu läheb pisuhänd kohe minema. Wii koju, pane wiljasalwe ja oma raha juurde, siis kannab ta sulle palju wilja ja raha kokku!“
Mees sõitnud Tallinnast kodu poole. Tahtnud aga kangesti näha saada, missugune see pisuhänd on. Natuke maad Tallinnast eemal wõtnud karbi lahti. Sedamaid lennanud pisuhänd aga oma teed.
Mees müüja saksa juurde tagasi. Palunud saksa, et saks pisuhänna talle kätte annaks. Saks nõudnud 3 rupla. Selle hinna eest lubanud pisuhänna kätte muretseda.
Mees maksnud 3 rupla wälja ja saanud siis pisuhänna uuesti kätte. Uuesti kinnitanud saks, et mees tee peal karpi lahti ei tee, sest siis minna pisuhänd jälle oma teed ja põletada peale selle mehe maja ja wara ära.
Mees kuulnud selle korra saksa ja wiinud karbi ilma lahti tegemata koju. Kodu pannud pisuhänna oma wilja ja raha juurde. Pisuhänd olnud just nagu must kana. Päewal puhanud wilja salwes, öösel aga lennanud nagu tuli minema. Kannud peremehele palju wilja ja raha kokku. Kui ta wara toomas käinud, pidanud peremees ikka walwama, millal ta tagasi tuleb. Tagasi tulles lasknud ta ennast muru peale maha. Kõik muru saanud kohe walgeks nagu tuli.
Pisuhänna läbi saanud peremees rikkaks meheks.
