Mine sisu juurde

Lehekülg:Kogutud teosed VII Liiv 1934.djvu/106

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


18.

Keegi ei saa enese tagavara-aususest teise nõrkusi üle katta, sest et ühelgi teda nii palju ei ole, või et ükski eksitus end sel teel üle katta ei lase.


19.

Kas siis subjektiivne tõesti kunagi objektiivse alla ära võib surra?

Siis — sureb ükskord inimesesugu iseenese tehtud — lõksu!


20. TULEVIK.

Tulevik oleks ometi meie eneste käes ja meie eneste määrata: meie lapsed!


21. EESKUJUD.

Kuulsad mehed on hääd eeskujud.

Kuid mitte enam kui eeskujud.


22. ERAPOOLETUS.

Erapooletus: häda või — hooletus!


23.

Missugune läikiv hädakisa, luuletajad! Missugune kiimalus, sunnitud armastus! Armastus ja armastus, häda ja häda! Mõni ise nii haige ja — häda!


106