Äärmärkused.
Kiri on seisakule pandud kõne. Noodipääd on häälte kujud, seisakule pandud häälte liikumine, muusika. Paar takti niisuguseid tagavaraks pandud liikumisi üles äratada ja kõik võib tulla: rõõmu, kurbtust.
Marmor, gips ja savi on reaalse, nähtava jälletajad. Kunstniku hinges on nähtava, reaalse ärapilt, nagu komponisti omaski oli. Iga mulje ehk laast viib kujutaja kujule ligemale: marmor, gips ja savi on nähtava jälletajad, reaalse elu savisesse, kivisesse seisakusse panejad. Sest kõik nähtav, reaalne „voolab“. Kangelane näitab käega kuhugi jne., mis kunstniku mõtte nähtavaks teeb, kujutatavat nähtavat nägematuga, „eluga“, „voolamisega“, mõttega seob. Ühe seisaku silmapilguga annab kivi, raud ehk värv terve sündmuse, mõtte, reaalse elu ja meie elame aastatuhandeid mõttes sinna külge — seisaku pilk suure ajaloo sündmuse lävel — ühe kangelase kehastus sidus meie temaga, selle voolavaga.
63
