— 49 —
näust, jutust, kombest, riidest ja muust, kuda lugu tarwitas. Teiste isandate wiisil reisis meie kogukonna päüwanem, kui ametile oli tõstetud, sauna, aga ei mitte Kilpla küla sauna, waid ühte lähema suure linna, mis Kilplast kolm penikoomad kaugel oli. Teel tuli üks wana tuttaw temale wastu, kes mõni aasta temaga seltsis karjas oli käinud, ja kes sest weel midagi ei teadnud, mis suured asjad wahe ajal Kilplas oliwad sündinud. Kui nüüd mees teadmatal kombel wana sõbrale sina oli ütelnud, kostis kogukonna pääwanem: „Sina ei tohi meile mitte enam sina ütelda, sest et sina karjas käid; aga meie ei ole mitte enam, mis meie enne olime olnud; sest meie oleme sel puhul üks meie isand ja kogukonna pääwanem Kilplas.“ — „Ennäe, imet!“ kostis teine, — „see lugu oli mul alles teadmata, minu auus isand kogukonna pääwanem, andke mulle andeks, kui umbes eksisin. Soowin teile õnne teie kõrge walitsuse ammetile.“ „Tänan, andis minu isand pääwanem wastuseks: „see on üks kangekaelne harimata rahwas siin Kilplas. Teised kogukonna pääwanemad, auuwalitsuse wolil meie eelkäijad, lasiwad rahwast oma ninade peal tantsida, ja nad wõisiwad teha, mis ise tahtsiwad, see läbi on wäga palju segadust tulnud. Meie peame asja käigid hoopis teise joonele seadma, raske waewa ja tööga, mis meil mitte mahti ei anna päewal leiba luusse lasta, ega öösel magada, ja pää kipub meil mõtlemises lõhkema. Aga meie tahame paremat seadust neile teha, ehk ei mitte kauemine nende isand ja meister olla.“ — Nõnda läks minu isand kogukonna pääwanem edasi ja jõudis wiimaks õhtu eel linna sauna, kus juba hulga teisi mehi ees leidis. Sauna lawal istudes tegi ta, kui oleks ta sügawas mõtes, luges mitukorda oma käesõrmi, kui tahaks teada, kas kõik kümme weel alles oliwad, rääkis wahete wahel ise enesega, aga ei lausunud muidu mitte ühe elawa hingele sõnakest, nõnda et teised, kes teda ei tundnud, neid weidraid kombeid imeks pannes arwama hakasiwad: see mees on wist pääst nõdraks läinud. Aga nemad ei teadnud mitte, et teda walitsewaks kogukonna pääwanemaks oli tõstetud ja kõrge auu üksnes temale haiget tegi. Natukese
