— 372 —
enam oodata. Ja kui Jaan Wapper nende eesmärgi järele tegi, siis mõtles ta ainult seltsimeestele omal ajal antud tõotuse ja nende õpetuse pääle, järelandmata salata, see olewat kõige targem tegu igas süü-asjas; wahest kartis ta ka weel piinasid, mis teda wangikojas ootasiwad, kui sääl ta nõrkus tuttawaks saaks; see oleks ju kõige kurjem näitus olnud, kui wähe sääl läbi tehtud kool temasse jõudnud mõjuda.
Iga salgamine oli siin asjata suukulutamine. Asjaseis oli juba liig selge, tunnistused liig mahasuruwad. Kõik punktid rääkisiwad iseeneste eest.
Selgelt ja siledalt kooris kohus terwe, esiotsa kaunis keerulise süüasja paljaks, kõigile nähtawaks. Sääl seisiwad neli warast, kes ühisel jõuul, ette ära peetud plaani ja pikemate ettewalmistuste järele, nõuuks oliwad wõtnud majas, mille elanikkusid nad teadsiwad kodust eemal olewat, murdwargust korda saata. Nad wõisiwad kindlasti arwata, et majasse hoidjaid jäetud, aga nad lootsiwad neist äh-
