— 362 —
tunda andnud. Sulase suu oli aegsasti hää plaastriga kinni pitserdatud. Warastatud rahasumma oli muidugi jaotamise läbi mitmesse harusse sattunud ja polizei eest esiotsa osawasti peitu pandud. Nüüd oli siis Piiwamäe waraste arwust üks puuduw käes — Hans Mutsu, kuna see, keda kohus ühe agara tunnistaja eestkostmisel juba süüst wabaks mõistnud, siisgi lõksu oli langenud. Mitu uut kaebealust oli ühtlasi juurde ilmunud — kõige päält Wahi peremees naese ja sulasega.
Kawalasti küllalt oliwad kelmid oma saagi warjaja wälja walinud. Kellele tuli meelde peremehe, päriskoha omaniku, päält näha nii auusa ja laitmata nimega mehe juurest, nagu Joosep Wahi, Piiwamäe suurt wargust minna otsima? Mitte prügikest terwest kraamist ei olnud nad popsi-saunadesse wõi kõrwalistesse kõrtsidesse pannud. Peremehe nimi juba hoidis otsijaid Wahi talust eemale, sulgus nende silmad kinni, kustutas kahtluse ära. Kuda ja kunas nad kitsikuses elawa mehega ühendust
