— 271 —
olema kauemini saunikuks, wabadikuks, teiste käsu-aluseks jääda? Lollus! Sa wõiksid wäikese renditalu peremeheks tõusta; mis puudub, laenab sulle igaüks hää meelega juurde, sest kellel juba midagi on, sellele ei keelata enam abi. Aga sa wõid ka linna asuda, sääl mõne wäikese poe wõi joogikoha lahti teha. Ühel kui teisel wiisil oled ikka enam kui Lehtsoo walla pops, see wilets näljarott, kelle pääle igamees harjunud põlgtuse wõi upsaka kaastundmusega waatama…
Rahaga sajab sulle kõik muu rüppe, mis iganes weel ihaldad ja himustad. Näituseks Anni! Kui sul Wirgu wanamehele midagi on näidata; kui sa ta ette wõid astuda kui mees, kellel pakkuda on ja mitte üksnes paluda; kui mees, kes nõuda wõib ja mitte ainult manguda; kui mees, kes naest tõstab ja mitte senise seisuse alla ei alanda, — kas peaks Wirgu Andres siis weel kaua wastu tõrkuma, kui tütar ise kindlaks jääb? Silmakirjaks wõiks ju ka tema jüngriks, „walguse lapseks,“
„ärganud hingeks“ saada. Ja Anni kaasawara
