367. Haugi öllede peäl pradida. (Hecht auf Stroh zu braten.)
Löhhu se haug seljast löhki, lopputa hästi, leika pea otsast ärra, ja harri keik rood seest ärra. Kerwi tedda süggawast lihha-pool küljest, ja hööru penikest sola kerwide sisse, ja märi sedda kalla woiga hästi. Panne siis ölgi leiwa läbbida peäle, seäa se haug senna peäle, nahha külg alla poole, lükka ahjo sisse, ja lasse tedda pruunkoldseks sada, wotta agga saggedast ahjust wälja, ja woia tedda woiga. Saab se haug praetud, siis anna warsi ülles, et se ei jä seisma, ja ei lähhä kuiwaks. Suured jämmedad haugid on selle tarwis keigeparremad. Panne agga tähhele, et ahhi hästi soe peab ollema.
368. Paneritud haug. (Panirter Hecht.)
Somusta haugisid ärra, löhhu seljast löhki, lopputa neid puhtaks, ja wotta pea otsast ärra, ja harri keik rood seest wälja. Kui sul pissikessed haugid on, siis leika neid parrajaks tükkiks katki, agga kui haugid suured ja jämmedad on, siis leika neid wiloka wisi katki, panne sola peäle, ja lasse neid nattoke seista, kunni se sool ärrasullab, ehk tommab kalla sisse. Pühki pärrast igga tükk linnase ridega puhtaks, ja kasta neid munna rebbo sisse, mis ühhe neppo täie nisso jahhoga on wispeldud. Wereta need kalla tükkid riwi-leiwa sees, ja pakki neid rohke ossa woiga pannkoki panno sees, pöra agga ümber, et naad kummagil küljel pruun-koldseks sawad. Anna siis sojalt ülles, ja ehhita neid Petersilli lehtega wälja.
