Sissejuhatuseks.
Walter Scott (1771—1832) sündis Šotimaa pealinnas Edinburis, kus ta isa, õiglane ja kohusetruu inimene, advokaadi-ametit pidas. Tulevase kirjaniku ema, arstiteaduse-professor Rutherfordi tütar, oli luulelise temperamendiga, nagu Goethe seda omagi emast kinnitab.
Niiske, pime ja umbne oli selle advokaadi perekonna-korter, mille tagajärjena kuus esimest last juba varakult hauda varisesid. Walter oli oma vanemate üheksas laps ja temagi tervis kippus üles ütlema, mille ettekuulutajana ilmus poolteise-aastaselt parema jala halvatus. Haiguse arstimine ei annud soovitud tagajärgi ja nõnda oli Walter juba varasest lapsepõlvest saadik eluaegne sant. Ometi ei takistanud see teda hiljemini olla hea kõndija ja tubli ratsutaja. Poisi põduruse tõttu saatsid vanemad ta vanaisa juurde maale mõisa, kuhu ta oma kaheksanda eluaastani jäi. Niiske ja umbse Edinburi korteri järel pidi poisile siin küll tunduma kui muinasmaal. Tõepoolest muinasmaa oligi see Šoti piirimaa, kust Walteri vanemad linna rännanud, muinasmaa oma ajalooliste mälestuste tõttu; sest juba vanal hallil ajal olid lõunapoolsed anglosaksid siin põhja poolt pealetungivale mägilastega — scottidega ehk sottidega — ägedaid lahinguid pidanud ja isegi Rooma leegionide raudne samm oli siin mail peatunud. Nõnda siis tutvus poiss maal elades vanaema kaudu jutustustega vanust rahvuslikest kangelastest, tädi kaudu vanade ballaadidega, mida ta kuulmise järele pähe õppis, vana karjase, oma armsama seltsilise, suust muinasjuttude ja ajalooliste mälestustega, mis elustasid poisi silmis iga üksiku mäe või kingu, metsa või lagendiku, ojakese või järve, mälestusmärgi või vareme — kogu ümbruse, mis kattus kireva muinasjutu-linikuga. Viimane kippus endasse mässima ka lähedaid inimesi, sest üks esimesist raamatuist, mis poisile lugemiseks pihku puutus, oli mingisugune vana scottide suguvõsa mälestusraamat, mis näitas, et nagu ümbritsevad paigadki juhib ka scottide oma tõug kuhugi vanasse aega tagasi, muutudes lõpuks ühes kõige muuga üldiseks omapäraseks muinasjutuks. Muinasjuttude, kuulduste, vanade laulude ja ajaloo radadele asus ka Walter Scott hiljemini kogu oma kirjandusliku tegevuse mõõduandvama osaga, milleks peale lapsepõliste muljete pärastpoole kaasa pidi aitama kogu tolleaegne Euroopa rahvusvaheline ja ühiskondlik seisukord (Prantsuse revolutsioon ja tema tulemused), mille eest luuleilmas püüti põgeneda
5
