mine sinna tihniku taha ja puhu mulle normanni lugu selle sarvega ja seda silmapilk, muidu mängite oma eluga.“
Scathlock kuulas pealiku sõna ja vähem kui viie minuti pärast jahmatasid pidutsejad tema sarvehäält kuuldes.
„See on Malvoisini sarv,“ ütles Miller jalule karates ja oma vibu kätte haarates. Munk pillas pudeli peost ja kahmas võitluskepi. Wamba poolitas oma nalja ning võttis mõõga ja kilbi. Ka kõik teised relvastusid.
Niisuguse hädaohtliku elukutsega mehed on harjunud söömingut lahinguga vahetama ja Richardit näis see ootamata vaheldus ainult lõbustavat. Ta nõudis oma kiivri ja raskema kõrvale pandud varustuse ja kuna Gurth seda talle ümber pani, andis ta Ivanhoele oma suurema meelepaha ähvardusel käsu, et ta mitte lahingust osa ei pea võtma, mis nähtavasti lähenemas.
„Sina oled minu eest sajad korrad võidelnud, Wilfred, ja mina olen pealt vaadanud. Täna pead sina seda tegema ja oma silmaga nägema, kuidas Richard oma sõbra ja laenumehe eest oskab võidelda.“
Vahepeal saatis Robin Hood mitmes suunas luurajad välja, nagu peaksid nad vaenlase jälile saama, ja kui ta nägi, et pidu täiesti lõpetatud, lähenes ta Richardile, kes juba täiesti relvastatud, ja tema ette põlvili langedes palus ta oma kuningalt armu.
„Mispärast, hea vabamees?“ küsis Richard pisut kärsitult. „Kas pole meie juba sulle kõik üleastumised andeks annud? Arvad sa, et meie sõna on mõni sulg, mida võib meie vahel puhuda edasi ja tagasi? Ja sul pole ju ometi aega olnud uut ülekohut teha.“
„Ometi,“ vastas vabamees, „kui on kuritöö iseoma vürsti petta tema enda kasuks. Sarv, mida kuulsite, pole Malvoisini oma, vaid seda puhuti minu käsul, et söömingut lõpetada, sest muidu võiksid tunnid kaduda, mida oleks kahju raisata.“
Nüüd tõusis ta püsti, pani käed rinnal kokku ja ennemini lugupidavalt kui alandlikult ootas ta oma kuningalt
461
