Teine ja võib olla kõige raskem näide maa võitmise kibeda vilja kohta on asjaolu, et printsess Matilda, ehk küll Šoti kuninga tütar ja pärastine Inglise kuninganna ning Saksamaa keisrinna ema — riigivalitsejate tütar, lesk ja ema — oli sunnitud oma esimesel Inglismaal viibimisel (kasvatuse täiendamiseks) nunna loori võtma, mis oli ainuke abinõu Normandia parunite liiderlikkuse eest pääsmiseks. Selle vabanduse esitas ta suurele Inglise kiriklikule nõukogule kui ainukese põhjuse nunnaks saamiseks. Koondunud vaimulikud tunnustasid selle põhjenduse maksvaks, sest ta tugenes üldiselt tuntud asjaoludele ja ta sai tähelepanu-vääriliseks tõenduseks seda ajajärku iseloomustavate ning rüvetavate kõlvatuste kohta. Oli avalikult teada, et pärast kuningas Wilhelmi võitu tema kaaslased normannid, kes oma võidu peale uhked, ei tunnustanud peale oma kõlvatu lõbu mingit seadust ja et nad mitte ainult võidetud saksidelt nende varandust ei röövinud, vaid ka nende naised ja tütred oma liiderlikkusega vägivaldselt rüvetasid, mispärast suursuguste perekondade emad ja tütred harilikult ikka kloostriloori omaks võtsid mitte jumaliku kutse aetuna, vaid ainuüksi oma au kaitseks mehe piiramata kõlvatuse vastu.
Kahekümneneljas peatükk.
Ta kosin, nagu kosib mõrsja lõvigi. |
Kuna kirjeldatud sündmused teistes lossiosades maad võtsid, ootas Rebekka oma saatust kaugel eraldatud tornis. Siia toodi ta kahe valeriides röövli poolt ja kui ta väikesesse kambri heideti, leidis ta sealt eest vanaeide, kes endamisi ümises mingisugust saksi laulu, nagu taktilöömiseks oma põrandal tantsivale ja keerlevale värtnale. Rebekka sisseastumisel tõstis vanaeit pea ja vahtis ilusat juudineidu vaenulise pilguga, nagu see omane noorust ja ilu nähes vanadele ja inetutele, kes elavad halbades oludes.
237
