liikmed siin, mida ähvardab piin. Mingit hõbedat ei anna ma sulle ehk olgu siis, et ma ta sulatatult sinu ahnesse kurku võiksin kallata, mitte ainustki hõbepenni ei anna ma sulle, natsareenlane, kuigi ma võiksin su hukkamõistmisest päästa, mida sa oled ära teeninud kogu oma eluga! Võta mu elu, kui tahad, ja sa võid näha, kuidas juut isegi surmavas piinas kristlast oskab põlata.“
„Küllap näeme,“ ütles Front-de-Boeuf, „sest õnnistatud risti nimel, mis sinu neetud suguvõsa meelest hirmus asi, pead sa rauda ja tuld lähemalt tundma õppima! Orjad, kiskuge tal riided seljast ja köitke ta raudvarbadele.“
Nõrgast vastupanekust hoolimata võtsid saratseenlased juudilt juba tema pealmised riided ja oleksid ta täiesti paljastanud, kui mitte korduv sarvehääl väljastpoolt lossi isegi siia vangikeldrisse poleks tunginud, mispeale mitu häält kohe härra Reginald Front-de-Boeufi hüüdsid. Vastu tahtmist oma põrgulikus talituses segatud, käskis ta teendrid Isaakile tema riided tagasi anda ja ühes nendega vangikambrist lahkudes jättis ta juudi Jumalat tänama oma päästmise eest või oma tütre vangipõlve ja arvatava saatuse pärast hädaldama, nagu seda tema isiklikud või isalikud tundmused lubasid.
Kahekümnekolmas peatükk.
Kui meelitava sõna võitev jõud |
Ruum, kuhu leedi Rowena viidi, oli teatud lihtsate ehetega varustatud ja tema siia paigutamine pidi erilist aupakkumist tähendama, mida teiste vangide suhtes poldud tarvilikuks peetud. Kuid Front-de-Boeufi naine, kellele see ruum alguses oli määratud, oli juba ammugi surnud ja aeg ning hooletus olid nii mõndagi olnud ehetest vähendanud, mida soetanud lossiproua maitse. Mitmes kohas rippusid tapetid
228
