Mine sisu juurde

Lehekülg:Ivanhoe Scott-Tammsaare 1926.djvu/152

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

vägivalla ohvritest, keda tuntakse paremini Shakespeare draamast kui tema ajaloolisest kuulsusest. Ashby linn ja loss olid sel ajal Winchesteri krahvi Roger de Quincy omad, kes meie jutustuse päevil viibis pühal maal. Vahepeal okupeeris prints Johann lossi ja tarvitas krahvi varandusi kõhklemata. Ja praegu püüdes inimesi pimestada võõrussõpruse ja suurepärasusega andis ta käskusid pidu valmistuseks, et see saaks võimalikult hiilgav.

Printsi varustajad, kes niisuguseil korril kuninglikku võimu täiel määral esitasid, korjasid ümberkaudselt maalt kõik kokku, mis leidus kohast nende isanda laua tarvis. Ka oli võõraid suurel arvul kutsutud ja et prints Johannil praegu vaja oli rahva poolehoidu võita, siis ulatus pidukutse ka mõnede Saksi ja Taani valitud perekondadeni, naaberkonna normannide kõrgemast ja madalamast aadlist rääkimata. Kuigi anglosakse harilikult põlati ja madalalt hinnati, aga nende suure arvu tõttu võisid nad oodatavais segadusis hädaohtlikuks saada ja sellepärast nõudis mõistlik politika nende juhtide oma poole võitmist.

Nõnda oligi printsil eesmärgiks — ja mõni aeg teostas ta seda — oma ebaharilikkudele võõrastele viisakust avaldada, millega nad vähe olid harjunud. Aga ehk küll keegi vähema kõhklemisega oma harilikke kombeid ja tundmusi tuludele ohvriks ei toonud kui prints Johann, ometi oli tema õnnetuseks see, et tema kergemeelsus ja taltsutamatus alati ülevõimu võtsid ning selle hävitasid, mis oli omandatud eelmise silmakirjalikkusega.

Sellest oma püsimatusest andis ta tähelepanuväärilise näite Iirimaal, kuhu tema isa Heinrich II ta saatis ülesandega, selle uue ja mõjuva Inglise riigiosa rahvas kuldseid arvamisi äratada. Sel puhul võistlesid Iiri pealikud üksteisega, kes küll esimesena võiks oma loiaalsuse tunnistust ja rahusuudlust noorele printsile pakkuda. Kuid selle asemel, et tervitusi viisakalt vastu võtta, ei suutnud prints ja tema üleannetud kaaslased kuidagi hoiduda Iiri pealikute pikki habemeid kiskumast, missugune teguviis, nagu pidi ootama, teotatud Iiri ülimuse poolt väga pahaks pandi ja mis tõi


152