II. Riigiwalitsus.
Pagana aja Eestlastel ei olnud korralist riiki ega kuningaid meie aja wiisi. Nende riigiseadus oli rohkem nüüdse aja rahwa sarnane, kus mitte ühe mehe käes terwe rahwa walitsus ei seisnud, waid tähtsades asjades rahwas ise oma asju ajas 1). Siiski räägiwad wanad ajaraamatud 2) Eesti kuningatest. Daani kuningas Froto wõitis wäga wanal ajal 3) Eesti kuninga 4) Harduani tema linnas ära. Ta läks naise riides linna, tegi wärawad lahti ning laskis oma mehed sisse. Harduan sai alles siis weel oma riigi jälle tagasi, kui oma tütre Frotole naiseks andis 5). Kaua aega pärast seda läks üks wägew Eesti kuningas Olimar ühes Hunnidega Daani kuninga 6) Froto III. peale. See kutsus enesele Norwegid ja Slawlased appi. Juba 4. aastasajal pani üks wägew Eestlane 7) oma suure jõu, julguse ja tarkusega kõik naabrid wärisema. Esimese Greeka ajaloo kirjutaja Herodoti käest kuuleme, kes juba 5. aastasajal enne Kr. elas ja oma reiside peal põhjamaa rahwaid ning nende seas ka Eestlasi tundma õppis, et Eestlastel ehk mustekuue kandjatel 8) niisama oma kuningad oliwad kui Skiitidel. Skiitid oliwad Eestlaste sugulased ja nende eluwiisid ja kombed sünniwad mitmes tükis ühte 9), sellepärast näitawad Herodoti sõnad seda ustawamad. Missugused nende kunningad oliwad, selle üle annab meile Wulfstani kiri 10) 9. aastasajal rohkem selgust. See ütleb: „Eestimaa on wäga suur, seal on palju lin-
