– 31 –
laps enesele wabalt meest wõis walida 20). Kalewi abikaasa Linda saatis oma neiupõlwes kuued kosilased minema ja wõttis Kalewi wabal tahtmisel wastu 21). Laulujumal Wanemuine käis kolme maapealse piiga juures kosjas ja igaüks andis talle pika nina 22). Ja jumalik kosija ei leidnud siin midagi loomuwastast, ei mõtelnud wägiwalla ega kättemaksmise peale, waid wajutas walud oma rinda ja kandis nurisematta oma murekoormat nurjaläinud kosjakäikude pärast. Oleks selle muinasjutu sündimise ajal Eesti rahwa seas naise riisumine, wägiwallaga mehele minna sundimine ehk neid ainult orjade asemel pidamine wiisiks olnud, siis ei oleks ta Wanemuinet, kellel kui jumalal inimese laste üle küllalt woli ja wõimust oli, mitte lasknud kõige ilusamate lauludega neidude ette minna, et nende südameid taewaliku laulu läbi eneselle wõita, waid Wanemuine oleks wistist rahwa kombe järele enesele ühe naiseks wõtnud, kes temale kõige rohkem meele järele oli, ilma selle peale waatamata, kas see teda oleks armastanud wõi mitte. Wõimust sundida ei wõinud ometi jumalal puududa. Kui naise warastamist ka ette tuli, siis ei sündinud see mitte ilma wanemate teadmata, wähemalt mitte ilma tüdruku enese tahtmata. Teist wiisi warguse peal oli raske trahw. Kes tütarlapse wanemate tahtmise wastu ära warastas, see pidi wana maa seaduse järele oma elu kaotama 23). Sündis wargus wanemate teades, siis pidi warastaja piiga enesele naiseks wõtma, ja asi oli korras. Seda wõime meie ennem pulma kombeks kui warguseks nimetada. Küll riisuti wõerastelt maadelt waraga ühes ka inimesi ning mõnedki ilusad tüdrukud
