Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
– 238 –
48) Pytheas, Plinius (37, 11) ja Starbo (III, 158) räägiwad Saaremaast, ilma et talle kindlat nime teaksiwad anda. (Kruse, Urg. 311).
49) Et Eesti maal laatasid peeti, seda leiame Rootsi Heimkringlast (Trygwasons Saga cap. 57). Üks rikas Eesti kaupmees ja mererööwel Lodin Lääne maalt käis suwel Eesti laatadel ja leidis ühe endise kuninganna, kes orjaks oli müüdud, ostis selle lahti ning kosis enesele naiseks. Olaf Trygwason sai oma onuga ühel Eesti laadal kokku (waata muinasajalugu all pool). Wanades rahwalauludes (Hurt, Wanakannel I, 100) teatakse ka Turulastest rääkida, kes wistist oma nime turul kauplemisest saanud (Truusman, 3. jan. 1887 E. K. Seltsis peetud kõne). Soome maal on praegu weel Turu linn.
50) Saxo ja Magnus kirjutawad, et Hellespontuses wäga wanal ajal kuulus kaubalinn Duna oli. Hellespontuseks nimetati sel ajal Düna jõe suud (Kruse, Urgesch. 427) ning sealt ligidalt leidis professor Kruse 1839 Mangushowist 7 wersta lõuna poole, Stameri talu kõrwal, nüüd kinni kaswanud Düna jõe haru juures ühe neljanurgelise, kõrgete mulla wallidega ümber piiratud kindluse 260′ lai ja 290′ pikk. Seda kohta peab Kruse Duna linnaks, millest wanad ajaraamatud räägiwad. Ka tema seisukoht rääkiwat selle eest, et ta omal ajal küllalt kaubajaamaks Europa kauplejate ja Konstantinopeli wahel wõinud olla, sest mööda Düna jõge käis ju kuulus kauba tee (Austurweg) Hommiku maale.
