Mine sisu juurde

Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/205

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

siinseid usu asju korda seadimas. Kui ta järgmisel suwel merd kaudu tagasi sõitis, nägi ta Gooti saare lähedal Saarlasi, kes Rootsimaalt suure riisutud waraga ja sõjawangidega koju poole sõitsiwad. Saarele jõudes pidas ta wägewa jutluse, pakkus kõigile ristiinimestele ristitähte ja pattude andeksandmist, kes rööwlitele Saarlastele nende kurjategu kätte lähewad maksma. Gootlased ja Daanlased ei wõta paawsti saadiku pakkumist wastu, üksi Saksa kaupmehed himustawad enestele pakutud taewalist warandust ning reisiwad Riiga, et sealt Riia wägede seltsis Saaremaa paganate wastu wõitlema minna.


95. Saarlaste langemine 1227.

Aastal 1226 pärast jõulu tõttasiwad Riia ja Semgalli piiskopid ning Liiwi ordumeister suure wäega Pärnu alla ning läksiwad sealt mööda mere jäed Muhu saarele. Ligi 20,000 meest oli koos. Hiljuti enne seda oli sula olnud ning wesi jää peal wäga libedaks jäeks külmanud, nii et raske edasi oli saada. Sõjawäe liikumine sünnitas nii suurt mürinat mere peal, nagu oleks pikne põrutanud.

9. päewal jõudsiwad kristlased Muhu kantsi juurde, kuhu nad lühikese tapluse järele puhkama jäiwad. Muhulased oma kantsist nägiwad kristlaste suurt hulka ja hakkasiwad kartma. Weel selsamal öösel saatsiwad nad saadikud piiskopi ja teiste ristisõitjate wanemate juurde ning lubasiwad ristiusku rahuga wastu wõtta. Kristlased ei pidanud neid enam ristimise, waid surma wäärt ning ei wõtnud nende rahupakku-