Minna, teie Moisa-Wannem, ollen tännini aina üksi piddand teie walla wahhendamissed ja riud toimetama, ja mul on seäl jures mitto selletamist ja mitto tülli olnud; sest kurja igga piddi keelma ja igga ühhel öigust teggema, on suur ja raske murre; ja siiski weel ehk mötleb monni, et temma assi mitte kül ei olle läbbikulatud; Jubba ollen sepärrast mitto korda isse ennesega ja teiste Moisa-wannemattega katsund nou piddada, kuida meie ennestele sedda murret nenda woiksime kergitada, et ka teie asjad weel parreminne saaksid selletud, ja ühtlase ka teie pölw kindlamaks tehtud. Ja sedda möda on siis nüüd minnul ja teiste Moisa-Wannematel se nou, seddasinnast seädmist tehha, ia omma waldadest monned perremehhed ommale abbiks wotta, kes meie naal teie wahhendamissed ja riud woiksid läbbi kulata ja selletada.
