tähed Mars’i ja Jupiteri wahel. Praegusel ajal tuntakse neid üle 200. Palja silmaga ei ole näha mitte ühtegi neist; kõige suurem a. on 200 korda wähem, kui meie maakera. A-de teekond ümber päikese kestab keskmisel arwul 5 aastat. Arwatakse, et nad kõik on ühe suurema rändawa tähe (planeedi) tükid olnud.
Asti ehk Burtneki järw, Liiwimaal, Wolmari maakonnas, mitte kaugel Eesti ja Läti rajast. Järwe suurus on 36 rw. Järwest jookseb Salitsa jõgi Riia lahte.
Asthma (Gr. k.), lämmastus ehk rinnakramp. Arwati wanemate ja arwatakse weel nüüdgi paljude arstide poolt iseseiswaks haiguseks, kuid praegune arstiteadus tunnistab teda ainult haiguse nähtuseks.
Astigmatismus (Lad. k.), wiga silmade juures, mis sellest tuleb, et sarwnahk ehk kristallikene õigel määral kõwer ei ole, mille tagajärjeks see on, et walguse kiired, mis ühest punktist wälja lähewad, mitte enam ennast ühes punktis kokku koguda ei wõi. Seda wiga parandatakse kumerate ehk ümarguste lihwitud prillide abil.
Astrahani kubermang, Wolga jõe ääres olew kubermang, ulatab kuni Kaspia mereni; 208,800 rw. suur; üle 1 milj. in. (wenelased, armenlased, tatarlased, kalmükid ja kirgislased). Jõed: Wolga, Sarpa, Jeruslan. Järwed: Elton, Baskuntschaki järw (soolajärwed) jne. Klima on kuiw (suwel on kuni 40 graadi soe ja talwel kuni 26 graadi külm). Elanikkude pää-elutoimetused on: soolatööstus, karjakaswatamine, aia-asjandus ja marja wiina-tööstus; põlluasjandus ja wabriku-tööstus on madalal järjel. A. kubermangus on 7 kreisi: Astrahan’i, Krasnojar’i, Tsarew’i, Enotaew’i, Tschernojar’i, kirgislaste sisemine ordo ja kalmükkide stepimaa. Kubermangu päälinn on Astrahan, 113,000 el; tähtjas kaubalinn.
Astrologia (Gr. k.), teadus, mis õpetab, kuidas taewatähtedest tulewiku sündmusi ja inimestele õnne wõi õnnetust ette kuulutada. Selle teaduse algkodu oli Kaldea-maa, kust ta Lääne-Asiasse laiali lagunes ja säält wiimaks keskajal arablaste läbi Europasse toodi. Uuemal ajal on ta ära kadunud.
Astronomia (Gr. k.), täheteadus, õpetab taewatähti tundma.
Astrofysika, astronomia teaduse osa, mis taewatähtede wiisikalistest omadustest õpetust annab.
Astúria, endine würstiriik Hispania põhja rannal, nüüd Oviedo maakond, 10,805 rkm suur. Hispania troonipärija kannab 1388 a. saadik A. printsi nime.
Astyages, Media riigi wiimne kuningas 593—558 e. Kr. Persialane Kyros wõitis ta ära ja tõukas ta troonilt.
Asun-Ada, Wene sadamapaik Kaspia mere idarannal. Siit algab Taga-Kaspia raudtee
