Antispasmódika (Gr. k.), krampisid wähendawad arstirohud, nagu: bromkalium, morphium jne.
Antisthenes, Greeka mõttetark, elas u. 400 e. Kr., oli Sokrates’e õpilane, põhjendas n. n. kyniko’de kooli. Ta wihkas uhkust, rikkust, auu ja elu-maitsmist. Õpetas, et woorus on ainukene abinõuu õnnelikuks saamiseks. Tema kuulsam õpilane oli Diógenes.
Antithese (Gr. k.), wastuseadmine; mõistete wõrdlemine, mis üksteisele risti wastu käiwad, näit. rahu kosutab, waen kaotab.
Antokolski, Markus, Wene kujuraiuja, snd. 1843 Wilnas juudi soost wanematest.
Antónius, Mõttetark (harilikult Marcus Aurelius), Roma keiser, walitses waljusti ja targasti 161—180; oli Stoa poolehoidjana kristlaste wastane; wõitis partlased ja markomanlased.
Antónius, Marcus, Roma riigimees, oli (44 e. Kr.) Cäsar’iga ühes konsul, tunnistati Cicero päälekäimiste tagajärjel isamaa waenlaseks, tegi (43) Octavianus’e ja Lepidus’ega kolmiklepingu. A. ja Octavianus jagasiwad pärastpoole (40) riigi oma wahel ära, kus juures A. Idamaad omale sai. Octavianus kaebas Roma senatis tema ja kuninganna Kleopatra pääle kõlwatu elu pärast, mille tagajärjel sõda sündis. A. sõjawäed löödi (31 e. Kr.) Aktion’i lahingus, mille pääle A. end 30 e. Kr. ära tappis.
Antwérpen, Belgia linn Schelde jõe ääres, 291,000 el. (eeslinnadega kokku aga umbes 350,000 el.). A. on oma tähtsuse poolest teine kaubalinn Europa mannermaal. Linnas on tugew kindlus, kolm sadamat (sõja-, wäljarändajate- ja kauba-sadam), kõige wanem börse Europas, akademia, pääkirik, museumid, loomade- ja taime-aid, merekool, diamandi ihumise-kodad, suhkruwabrikud, laewa ehitamise töökojad jne. — A. oli keskajal kõige rikkam linn Flanderis. Tema õitseaeg oli 15. aastasajal.
Anúbis, egiptlaste „surnute jumal“.
Anuria (Gr. k.), kuse kinnijäämine; tuleb harilikult, kui neerud ehk kusepõis wigane on.
Anzengruber, Ludwig (1839—89), Saksa kirjanik. Kirj. näitemängusid, juttusid ja romanisid. Tema juttudest on mitmed Eesti keelde tõlgitud.
Aoríst (Gr. k.), Greeka keele-õpetuses: ajasõna rajatud minewik.
Aòrta (Gr. k.), kõige suurem keha were tuiksoon, mille kaudu weri südame pahemast eelkambrist wälja jookseb. A. läheb esiti üles ja temast tulewad kolm haru wälja, millest üks kaheks jaguneb. Nendest neljast oksast läheb kaks kaelasse ja pää sisse — kaela tuiksooned, ja kaks oksa läheb kätesse — käe tuiksooned. Pärast seda pöörab a. alla poole ja jookseb selgroo kõrwal kuni niute luudeni ja jaguneb siis kubeme tuiksoon-
