läbi ta rahwuselise ja isamaalise liikumise, n. n. maalstraevi põhjendajaks sai.
Aasvärid (l. ooswärid), Norra saarestik. Tähtjas heeringate püügikoht.
Aasia, wt. Asia.
Aaw (populus tremula L.), tuntud metsapuu. Tema lehed on hambulised, peaaegu ümargused ja kaswawad mõlemalt poolt kokkulitsutud, pikkade warte otsas, millest siis tuleb, et nad ka kõige wähema tuule käes wabisewad. A. puust tehtakse wäga mitmesuguseid tarbeasju, nagu puu-anumaid, lookasid, tuletikkusid jne. Küttepuuna on aawal palju wähem soendamise-jõud kui kasel wõi lepal. Meie maa aawa sugulane on Saksamaa aaw (populus alba), millel pehmed hõbekarwa lehed on.
Aawasaksa, Soomemaa kuulsam mägi Oulu läänis, Tornio jõe ligidal, 748 j. kõrge. Mäe ladwalt nähtakse suwe pööripäewa ajal ka südaööl päikest.
Abadsehid, Tscherkessi tõugu rahwas Kubani piirkonnas (Kaukasias), arwu poolest umbes 60,000 hinge suur.
Abakala, wt. mätja.
Abakan, Jenisei jõe pahem haru, 496 w. pikk.
Abakus (Gr. k. abax, neljanurgeline lauake), 1) ehitusekunstis lauake samba otsas; 2) wanade greeklaste ja roomlaste arwamise- ehk rehkendamiselaud, millel samasugune kuju oli, kui meie ajal Wene laual.
Abakus.
Abastuman, linnake ja supeluskoht Tiflise kub., Ahaltsõhi kreisis; 4200 j. merepinnast kõrgemal: wäga ilusal maakohal.
Abawa, Windawi jõe haru Kuramaal, 125 w. pikk. Selle jõe kohta teab Läti rahwas palju muinasjuttusid rääkida.
Abba (Kaldea k.), isa.
Abbas, Abdul (566—652), Muhamedi lell, s. o. isa wend. Tema soost kalifid, n. n. abassidid, walitsesiwad Bagdadis 750—1258.
Abbas I, Suur, Persia shah, Sofi soost, walitses 1586—1628, laiendas oma riigi piirisid kuni Tigris’e ja Indus’e jõgedeni, wõttis (1623) türklastelt Bagdadi linna ära.
Abbazia, Austria supelus- ja terwiseparanduse-koht Adria mere ääres.
Abbé (Pr. k.), Prantsusemaal waimuliku mehe auunimi.
Abbeokuta, Egbamaa päälinn Ülem-Guineas (Afrikas), Oguni jõe ääres.
Abbeville, (l. abwill), tööstuse- ja kaubalinn Prantsusemaal, Somme jõe ääres; 20,300 in.
Abbuna, kõige kõrgema waimuliku mehe auunimi Abessinias.
