helewärwiliste lehtede ehk iseäraliste õite pärast. Mõned selle sugukonna liigid kaswawad ka meie maal, nagu amaranthus retroflexus ja amaranthus blitum j. n. e.
Amarapúra, linn Taga-Indias, Birma riigis. Oli 1783—1860 Birma kuningriigi päälinn.
Amásia, Türgi linn Wäike-Asias, Jeschi’li jõe ääres, 25,000 el.
Amáti, kuulus wiiulitegijate perekond Cremona linnas Italias. Selle perekonna põhjendaja oli Andria A. (sr. 1577). Tema pojad Geronimo (sr. 1635) ja Antonio (sr. 1638) oliwad kuulsad wiiulitegijad. Aga kõige kuulsamaks sellest perekonnast sai Geronimo poeg Niccolo (1596—1684). Tema tehtud wiiulid on wäga otsitud ja nende eest maksetakse kõrget hinda.
Amazoni jõgi (Rio das Amazonas, Maranon), Lõuna-Amerika jõgi, tuleb Kordilleri mägestikust ja woolab kahes harus (Rio Maranon ja Rio Para) Atlandi merde; 5770 km. pikk, millest 4100 km. laewakäidaw. Tema jõewald on 6,500,000 rkm. suur, s. o. nii suur, kui terwe Europa-Wenemaa. Paremalt poolt jooksewad temasse järgmised kõige suuremad harud: Ucayali, Purus, Madeira, Tapojas, Hingu, Tocantins; pahemalt poolt: Japura, Rio Negro jne. A. leiti 1499 a. üles.
Amazonid (Gr. k. a ja mazos, ilma nisata. Ööldakse, amazonid olla, et paremini wibupüssi lasta, oma parema nisa ära lõiganud. Piltidel aga on neil alati kaks nisa.), sõjakad naisterahwad, kes wanade Greeka muinasjuttude järel Musta mere idarannal, Kaukasia mägestikus ja Afrikas oma eneste asutatud riikides naiskuningate juhatusel elasiwad, ilma et mehi oma hulgas sallisiwad. — Keskaja ajaloo-kirjutaja Adam v. Bremen räägib ka Balti a-st, kellest üks osa Naissaarel Kalewi linna naabruses olla elanud, kus neid mehed aastas kuu aega waatamas käinud.
Ambla, alewik Järwamaal, Ambla kihelkonnas, 10 wersta Tapa raudtee-jaamast ja 44 w. Paidest eemal. Elanikkude arw on umbes 400.
Ambra, physetor macrocephalus’e nimelise kala hall sapikiwi; leitakse mere-pinnalt lõunameredes. A-l on moschus’e sarnane lõhn. Tarwitatakse lõhna-ainete walmistamiseks.
Ambrósia (Gr. k. ambrósios, suremata), jumalate toit, mis neile, kes teda sõiwad, surematust ja igawest noorust andis.
Ambrósius, Püha (340—397), kiriku-isa. Oli maawalitseja Ülem-Italias; waliti 375 Milano ehk Mailandi linna piiskopiks; sundis keiser Theodosius’t Tessalonika linna elanikkude metsiku hukkamise pärast awalikult oma tegu kahjatsema; kaitses südilt kirikut waleõpetuse ja paganate wastu. Tema on palju raamatuid, jutlusi, kiidulaulusid jne. kirjutanud. — „Ambrosiuse kiidulaul“ (Te deum laudamus) ei
