Mine sisu juurde

Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/32

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
30

Algae, wt. meriheinad.

Algebra (Ar. k.), üks jagu arwuteadusest; tähtedega arwamine.

Algelajad (Protozoa), wäikesed loomad, mida üksi suurendamise klaasi abil näha wõib. A-te keha on süldisarnane. Nad elawad enamasti wees, iseäranis meres. Algelajaid ou 2 sugukonda: inwusorid (infusoria), ja juurjalgnikud.

Algenib, kõige heledam taewatäht Perseus’e (küünlapäewa tähtede) tähesalgas.

Algeria (l. alshiiria), Prantsuse asumaa Põhja-Afrikas; 797,770 rkm. suur; 4,800,000 in., kellest 364,000 prantslast, 155,000 hispanlast, 57,000 juuti, 39,000 itallast, 29,000 marokkolast. — Saadused: raud, wask, tina, hõbe, marjawiin, õlu, siid, wili, willad, loomad, tubak, kork, nahad jne. — A-s on 3 maakonda: Algier, Oran, Konstantine. Päälinn: Algier. — Mäed: Wäike-Atlas, Aures. — Jõed: Wadel, Kebir, Tafna, Chelif. — Maa on wäga wiljarikas. — Raudteede pikkus: 3094 km. — Ajalugu: Roomlaste walitsuse ajal oli A. (sellel ajal kutsuti teda Numidiaks) õitswal järjel: 429 häwitasiwad teda wandalid, 690 wõitsiwad arablased ta ära; sultan Haireddin-Barbarossa andis 1520 maa Türgi walitsuse alla; 1847 wõitsiwad prantslased ta oma kätte.

Algier (l. alshiir), Algeria päälinn Wahemere ääres, 97,400 el.; terwise parandusekoht. A. on 935 asutatud.

Algkaljud, wt. kaljud.

Algol, teisest suurusest taewatäht, Perseuse (küünlapäewa tähtede) tähesalgas. A. on sellepoolest imelik, et ta oma hiilgust muudab: kord on ta teise suuruse täht, kord jälle kahaneb ta neljandama suuruseni.

Algollused (elemendid), ained, mida lahutus-teaduse (kemia) abil enam lahutada ei saa ja millest siis kõik lahutusteaduselised ühendused koos seisawad. Nad jagunewad kahte jakku: 1) metalloidid: hapnik, wesinik, lämmastik, süsinik, klor, weewel, woswor, silicium jne, ja 2) metallid: raud, aluminium, kalcium, magnesium, natrium, kalium, wask, tsink, seatina, tina, elawhõbe, kuld, hõbe jne.

Alhamaridid, Mauri kuninga suguwõsa Granadas (Hispanias), walitsesiwad 1236 kuni 1492.

Alhambra, endine Mauri kuningate (alhamaridide) loss Granadas (Hispania maal), ehitati 1213—1338. — Kõige ilusam arablaste ehitus Europas.


Alhambra.

Alias (Lad. k.), teisiti.

Alibi (Lad. k.), mujal. — A. tõendus, niisugune tõendus, et kaebtuse-