Alarcon y Mendoza, Juan Ruiz de (1590—1639), üks kõige tähtsamatest ja kuulsamatest Hispania näitemängude kirjutajatest.
Alarich, lääne-gothlaste kuningas, snd. 376, laastas esiteks (395) Greekamaad, pärastpoole (401—403) Italiat, wõitis 410 Roma linna ära, suri samal aastal (410) Cosenzas (Lõuna-Italias). Muinasjutu järele olla gothlased ta surnukeha Busento jõe põhja maha matnud.
Alaska, mägine poolsaar P.-Amerika loodepoolses osas; 1,530,000 rkm. suur, 65,000 in. Wenemaa müüs (1867) ta P.-A. Ühisriikidele 15 miljoni rubla eest. Uuemal ajal ou säält kulda leitud. Päälinn: Sitka.
Alaun, wt. Maarjajää.
Alba, Fernando Alvarez de Toledo (1508—82), hertsog, Hispania kindral ja riigimees; wõitles õnnelikult Prantsusemaal, Saksamaal ja Italias; oli 1567—73 asekuningas Madalmaadel (Hollandis), kus säälset mässu hirmu-abinõudega katsus maha suruda, kuid asjata; wõitis 1580 Portugalia ära.
Albalonga, wanal ajal linn Latium’is (Italias), Albanus’e järwe ja mäe ligidal; Askanius’e asutatud; Roma emalinn. — Roma kuningas Tullus Hostilius häwitas ta ära.
Albania, Türgi maakond Adria ja Ionia mere ääres, 70,000 rkm. suur, 21⁄2 milj. in. Elanikud: albanlased eht arnautid, kes wäga sõjakas rahwas ja osalt Muhamedi, osalt Greeka-Õiget usku, osalt katoliklased on. Nad kaswatawad karja, iseäranis lambaid. Päälinn: Janina.
Albany (l. oolbeni), New-York’i riigi päälinn (P.-A. Ühisriikides), Hudson’i jõe paremal kaldal; 94,900 el.; ülikool. A. on hollandlaste asutatud 1613.
Albatâni (u. 850—929), pärisnimega Muhammed Ben Seran Abu Abdallah, arablaste kõige tähtsam arwu- ja täheteadlane; sr. maawalitsejana Syrias.
Albatros (diomedea), suur, walge, mustade tiiwadega merelind, natuke suurem kui ani; elab Lõuna-maade meredes.
Albatros.
Alberdingk-Thym (l. teim), Josephus Albertus (1820—89), Hollandi romani- ja aja-kirjanik.
Alberoni, Giulio (1661—1752), kardinal ja Hispania kuninga Philipp V. minister.
Albert-Ryanza (Mwutan), kõige põhjapoolsem Nili jõe järw.
Albertus Magnus (krahw Albert von Bollstädt) (1193—1280), üks tähtsamatest õpetlastest kesk-ajal, kuulus koolitark, „Doctor universalis“, õpetas Aristoteles’e mõttetarkust. Rahwas pidas teda tema tarkuse pärast nõiaks.
Albert von Apeldern, Liiwimaa kolmas piiskopp 1199—1229, sr. 17.
