Mine sisu juurde

Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/22

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
20

Aidkõrwik (lamium amplexicaule), üheaastane taim huulõislaste (labiatae) sugukonnast. Wars altpoolt mitmeharuline. Alumised lehed on ümargused, neerunäolised, wartega, ülemised hõlmadega. Õied on ilusad, purpurikarwa; neis on palju mett. Kaswab aedades ja põllul.

Aides (Lad. k. Pluton), Greeka muinasusus altilma jumal, Zeus’i wend.

Aigun, linn Mandschurias, Amuri jõe paremal kaldal. — Aiguni-lepingu läbi sai (1858) Wenemaa Hiinalt Amuri-maa omale.

Ailant ehk Hiina saarepuu (ailantus glandulosa), Põhja-Hiinast pärit olew puu, kaswatatakse lehtede pärast, mida üks siidiussi-tõug (philosamia cynthia) häämeelega sööb, Lõuna-Wenemaal ja Lõuna-Europas.

Ain (l. äng), jõgi Prantsusemaal, Rhone jõe parem haru; 190 km. pikk.

Ainaste (Läti k. Ainaschi), alew Riia-lahe ääres, 68 wersta Pärnust lõunapoole. A-s on muu seas kolmeklassiline laewameeste kool; 2057 el.

Aineks ehk materiaks nimetatakse kõike seda, millest kehad kokku on pandud. A. wõib kehades kas ühe ehk mitmesugune olla. Näit. raua a. on ka kõige wäiksemates jagudes ikka ühetaoline, kuna graniidi a. mitmesugune on, sest et graniit konnakiwist, sädekiwist ja põllukiwist koos seisab. A. wõib kolmes pää-olekus ette tulla: a) kõwas, b) wedelas ja d) gaasisarnases.

Aino, Jaapani algelanikud, arwu poolest umbes 24,000 hinge; elawad nüüd weel Jeso, Sahalini ja Kurili saartel.

Ainsworth (l. eens-uorss), 1) James William Harrison (1805—82), Inglise romani-kirjanik. — 2) William Francis (snd. 1807 sr. 1896), Inglise reisija ja maateadlane (geolog). Kirj. „On pestilencial cholera“ (katkusarnane kolera), „Travels in Asia Minor, Mesopotamia, Chaldea and Armenia’’. (Reisid Wäike-Asias, Mesopotamias, Kaldeas ja Armenias).

Air (l. äär), maatoht Saharas, 2000 m. merepinnast kõrgemal. Päälinn: Agades.

Aisne (ään), jõgi Prantsusemaal, Oise jõe pahem haru; 280 km. pikk.

Aistulf, longobardide kuningas 749—756.

Aiwasowski, Iwan Konstantinowitsch, (1817—1900), üks tähtsamatest Wene kunstmaalijatest. On wäga palju pilta maalinud: „Öö Neapolis“, „Torm“, „Segu“, ning Musta- ja Wahemere pildid jne. Neist on kõige tähelepanemise-wäärilisemad ja ilusamad ikka need, mis merd kujutawad. Palju tema piltisid on Peterburis Aleksander III. museumis.

Aiweekste ehk Ewst, jõgi Liiwimaal, Wõnnu maakonnas, jookseb Lubani järwest Wäina (Düna) jõkke, 90 w. pikk.

Aix (l. ääks), linn Prantsusemaal, Rhone jõe ääres, 28,500 el.; ülikool; soojad mineralwee-hallikad.

Aja-arwamine, wt. aera.