charter’i) nimi, selle wabadustekirja wastu, mille kuningas Johan 1215 aadelile oli andnud, ja sellest sai siis ka liikumine oma nime. Selle järel, kui palju suuri ja tormilisi rahwakoosolekuid ära oli peetud ja tööliste poolt walitud rahwa parlament 1839 a. algusel nõuu oli pidanud, pandi wabaduste-kirja palwe enam kui miljoni allkirjaga parlamendile ette. Aga see lükkas tema 237 häälega 148 hääle wastu hoolimatalt tagasi (1839 a. 12. juulil uue kal. j.) Järgmistel päewadel tuliwad Briminghamis ja mujal suured segadused ja uulitsawõitlused. Walitsus astus korrarikkujate wastu suure waljusega platsi, 380 inimest wõeti kinni, ja kohus mõistis nad suuremalt osalt wangi, ühest kuust kuni kahe aastani. Newporti linnas wõtsiwad 8 tuhat meest kallaletungimise ette, et wangisid wabastada, löödi aga weriselt tagasi. Selle järel saiwad liikumises need mehed, kes wägiwalla wastu oliwad, wõimu oma kätte. Ühendati kõik Suur-Britannia chartistide ühisused, katsuti oma mehi parlamendi walimistel läbi wiia ja koguti uue charte palwe tarwis üle kolme miljoni allkirja. Kui parlament (2. mail 1842) otsuseks tegi palujaid koosolekule oma palwet põhjendama mitte lasta, sai wägiwalla wool chartistide keskel jälle hoogu. Taheti üleüldise streigiga wastata, aga sellest ei tulnud midagi wälja. Manchesteri töölised streikisiwad (aug. kuul) 17 päewa, aga teised tegiwad tööd edasi. — Prantsuse rewolutsioni ajal, 1848, katsus O’ Connor weel kord liikumist elustada. Ta pidas hulga rahwakoosolekuid ära ja lubas parlamendile uue palwekirja 150 tuhande mehega kätte wiia. Aga kui walitsus waljude karistustega ähwardas, ei kogunud kirja wiimiseks rohkem inimesi kokku kui 30 tuhat, ja need läksiwad O’ Connori enese nõuu pääle jälle laiali. Palwe pandi parlamendile, nagu harilikult, ette ja lükati, nagu harilikult, tagasi, radikalsed jäiwad wagusi.
Chartum (Khartum), Sudani päälinn, Nili jõe ääres; 30,000 el.
Chasles (l. shaal), Michel (1793—1880), Prantsuse arwuteadlane; uuema geometria põhjendaja.
Chassepot (l. shaspoo), Anton Alphonse (1833—1905), Prantsuse püssiwabrikant.
Chateaubriand (l. shatobriang), François René (1768—1848), Prantsuse kirjanik ja riigimees. Ta tähtsamad tööd: „Atala,“ „René,“ „Le genie du christianisme.“
Chatham (l. tshättäm), Inglise linn; 45,000 el.
Chatrian (l. shatriang), wt. Erckmann Chatrian.
Chaucer (l. tshoossr), Geoffroy (1340—1400) Inglise esimene kunstluuletaja. Kirj. Canterbury Tales (Canterberi jutud).
Chauvinismus (Pr. k., l. showinismus), liiale minew isamaalsus.
Chaux de Fonds (shoo-dfong), Schweizi linn, Neuchatel’i kantonis;
