loolise romani „Margherita Pusteria“ ja „Storia universale“ (Üleüldine ajalugu), mis 35 köites ilmus.
Cantus (Lad. k.), laul. C. firmus, kirikulaul ehk koral.
Cape (Ing. k. l. keep), neem.
Cape Coast Castle (l. keep koost kässl), Inglise kindlus Guinea lahe ääres; 11,600 el.
Capita (Lad. k. caput, pää), per capita, pääde järel. Quot capita tot sensus, nii palju arwamisi, kui palju päid.
Capo (It. k.), algus; da capo, algusest saadik, uuesti.
Capréra, Italia saar Sardinia lähedal; oli Garibaldi kauaegne elukoht.
Capri, Italia saar Neapeli lahe suus; 550 rkm. suur; Roma keisri Tiberius’e elukoht; kuulus oma „sinise koopa“ poolest.
Caprivi (l. kapriiwi), Georg Leo krahw von (1831—1899), Preisi kindral, Saksa riigikantsler Bismarcki lahkumisest saadik 1890 kuni 1894. a., kus Preisi junkrud, kes teda ta wabameelse kaubalepingute pärast ei sallinud, ta oma salasepitsustega kukutasiwad.
Capsella bursa pastoris, wt. hiirekõrw.
Capua, Italia linn, Volturno jõe ääres; 15,000 el.; wanal ajal Casilinum. — Muinasaegse Capua, mis Kampania päälinn ja kõige rahwarikkam Wana-Italia linnadest oli, häwitasiwad 840 p. Kr. arablased ära. Praegu kannab see nime Sta Maria di Capua.
Capudan-Pascha, Türgi pää-admiral.
Caput (Lad. k.), pää, päätükk.
Caracalla, Marcus Aurelius Antonius Bassianus, Roma keiser, walitses 211—217, keiser Septimus Severus’e poeg, laskis oma poolwenna ja kaaswalitseja, Geta, ära tappa ja andis (212) kõigile wabadele maakonna elanikkudele Roma kodaniku õigused; tapeti Mesopotamias.
Carácas, Venezuela riigi päälinn: 72,000 el.; ülikool.
Carbonari (It. k., „söepõletajad“), salaselts, kes Italias 1808—1830 Bourbonide, paawsti ja Austria wägiwallawalitsuse wastu wõitles ja mõne walitseja põhjusseadust maksma panema sundis. 1820 a. ümber arwati tal kuni 600 tuhat liiget olewat. Sarnadust oli tal wabamüürlaste ühisusega. — Ka Prantsusemaal oli 19. aastasajal oma Charbonnerie, kes wabaduse wõitlusest osa wõttis.
Carcáno, Giulio (1812—84), Italia luuletaja. Kirj. uudisjuttusid, romanisid, luuletusi; tõlkis Shakespeare kirjatööd Italia keelde.
Cardamine pratensis, wt. Jürilill.
Cardanus, Hieronymus (1501—76), Italia arst ja mõtteteadlane. Oli esimene, kas teaduslikult leetri haigust ja plekilist soetõbe uuris.
Cardiff, Inglise linn Wales’is; 169,000 el.; sadam.
Carducci (l. kartutshi), Giosué, Italia luuletaja, snd. 1835, prof. Bolognas.
Cardus, wt. ohakad.
