pääle 61⁄2 milj. in. (tsehlased), kes suuremalt jaolt katoliku usku. Jõed: Elbe, Iser, Adler, Moldau, Eger ja Biela. Mäed: Böömi mets, Erzgebirge, Lausitzi mäed, Sudetid. Mineralhallikatest olgu nimetatud: Marienbad, Franzensbad, Karlsbad, Teplitz. B. on wäga rikas mitmesugustest tooresainetest. Maalt weetakse wälja: kiwisüsa, klaasist asju, õlut, puuwilja. Päälinn: Prag.
Böömi- ja Määrimaa wennad, kristlikud lahkusulised, Hussi õpetuse poolehoidjad, kes 1467 ususeltsiks kokku astusiwad. Nemad oliwad wande, wäe- ja riigiteenistuse wastased, mis eest walitsused neid raskesti taga kiusasiwad.
Böömi riigiõigus. Paljud tshehlased seletawad, et Böömimaa Austria maakond ei ole, waid iseseisew kuningriik. Sest 1526 a. on ta Austriaga ainult ühise walitseja soo saanud. Nemad nõuawad, et Böömimaale ainult Böömi maapäew seadusi annaks ja mitte Austria riigipäew.
Büchner, 1) Georg (1813—37), Saksa näitekirjanik. Kirj. kurbmängu „Dantons Tod“ (Dantoni surm). 2) Ludwig (1824—92), Saksa looduse- ja mõtteteadlane (Naturphilosoph). Kirj. „Kraft und Stoff“ (jõud ja aine), mis materialismuse sisu poolest wäga suurt tähelepanemist oma pääle tõmbas.
Bülow, würst Bernhard von, Saksa riigimees, snd. 1849, teenis kaua diplomadina, nimetati (1900) Saksa riigikantsleriks ja Preisi pääministriks. B. on Bismarcki õpilane ja on selle politikat edasi ajada katsunud. Ta on kolmiklepingust kinni hoidnud, Wene walitsuse ees hää olnud, agrarlaste soowisid täitnud ja poolakate wastu üliwaenuline olnud. 1906 lõpul läks ta kiriklastega wastamisi ja kutsus nende asemel wabameelsed walitsust toetama. Wana- ja wabameelsete ühendus (n. n. Bülowi blokk), mis selle järel tuli, andis seadusi wanameelsuse ja liiale minewa rahwuslisuse waimus edasi, ehk küll riigikantsler mõnda jagu wabameelsete soowisid täita oli lubanud. B. on uue aja haridusega mees ja ei ole wabameelsete mõtete wastu päris waenuline, aga ta ei näita ise oma tahtmist kunagi kindlasti, waid teeb kõige päält, mida keiser, ja siis, mida wägew wanameelne erakond tahab. Tema on rohkem diplomat kui riigimees.
Bürger (Sk. k., l. bürjär), linna kodanik Saksa linnas, ja nimelt nii hästi suur- kui ka wäikekodanik.
Bürger, Gottfried August, Saksa luuletaja, snd. 1747. Oma kirjaniku kuulsuse põhjendas ta ballade „Lenore“ läbi, mis ka Eestikeelde on tõlgitud. Pääle Lenore on ta weel palju teisi balladesid luuletanud, nõnda et teda Saksamaa ballade-isaks loetakse. B. suri 1794.
Büro (Pr. k. büreau) 1) kirjutuseraud, 2) kirjutusetuba, 3) kantselei, 4) koosoleku eestseisus (president, abipresidendid ja sekretär).
