karwa konnakiwidest; leitakse Lõuna-Amerikas, Indias ja Europas. A-st walmistatakse sõrmusepäid ja muid wäikseid iluasju. Tema kõwaduse pärast tarwitatakse teda kella-tööstuses kellatappideks.
Ahikotus, koht, kus Eesti muinasusu järel weejumalale, Ahtile kahju tehti, s. o. ohwerdati.
Ahlqvist, August Engelbert (1826—1889), Soome keeleteadlane ja luuletaja, käis 1854—58 teaduselisel reisil Põhja-Wenemaal ja Lääne-Siberis, waliti 1863 Soome keele ja kirjanduse professoriks Helsingi ülikoolisse. Luuletajana tarwitas ta warjunime „Oksanen“. Kirj. „Viron nykyisemmästa kirjallisuudesta“ (Eesti kõige uuemast kirjandusest), „Versuch einer Mokscha-Mordwinischer Grammatik“, „Suomen kielen rakennus“ (Soome keele ehitus), „Die Kulturwörter der westfinnischen Sprachen“ (Lääne-Soome keelte hariduse-sõnad), luuletustekogu „Säkeniä“ (Sädemeid) jne.
Ahmedabad, linn Ees-Indias, Bombay presidentkonnas, 148,500 el.
Aho (pärisnimega Brofeld), Juhani, Soome kirjanik, snd. 1861 Iisalme kirikumõisas Kuopio läänis (kub.). Kirj. „Rautatie“ (Raudtee). „Panu“, „Lastuja“ (Lastud), 3 jagu, „Heränneita“ (Ärganud), „Kevät ja takatalvi“ jne. A. juttudest on mitmed ka Eesti keelde tõlgitud.
Ahrens, 1) Heinrich (1808—74) Saksa õiguseteadlane, oli prof. Brüssel’i, Graz’i ja Leipzig’i ülikoolides. Tema tähtsam kirjatöö on „Cours du droit naturel“ (Loomuliku õiguse õperaamat). 2) Eduard (1803—63), Eesti keeletundja ja kirikuõpetaja, õppis 1820—23 Tartu ülikoolis usuteadust, sai aga alles 1834 gradueeritud üliõpilase õiguse; reisis 1838 Saksa- ja Prantsusemaal, waliti 1837 Kuusalu kirikuõpetajaks ja Lääne-Harjumaa praostiks 1860. — Kirj. 1843 Saksa keeles: Grammatik der estnischen Sprache (Eesti keele õpetus). See raamat ilmus 1853 teises trükis järgmise päälkirja all: „Grammatik der estnischen Sprache Revalschen Dialekts von Eduard Ahrens, Pastor zu Kusal. Erster Theil: Formenlehre. Zweite umgearbeitete Auflage. Zweiter Theil: Satzlehre. — Selle raamatuga pani A. praegusele Eesti kirjawiisile põhja.
Ahriman, Zoroasteri usuõpetuses „paha jumal“.
Ahtar, järw Kubani piirkonnas, Kaukasias; 434 rw. suur.
Ahti, Eesti ja Soome muinasusus weejumal.
Ahtola, Soome muinasusus wee-jumala Ahti eluase.
Ahtuba, Wolga jõe haru, Tsaritsõni linnast lõunapool.
Ahtõrka, kreisilinn Harkowi kubermangus; 24,000 el.
Ahwenad (percidae), luukalade sugukond, kelle keha kammisarnaste, hambuliste soomustega on kaetud. Nad on rööwkalad, toidawad endid teistest wee-loomadest. Neid on umbes 80 seltsi. Inimesele on nad kasulikud, sest et neil kõikidel maitsew