(1832) Schönbrunnis kopsutõbesse. Bonapartistid kutsuwad teda Napoleon II-ks. — Lucien’i pojad: 1) Charles Lucien (1803—57), kuulus elaja-teadlane (zoolog). Kirj. pääle muu „American ornithology“ (Amerika lindude õpetus). 2) Louis Lucien (1813—91), keeleteadlane oli Napoleon III walitsuse ajal senator. — 3) Pierre Napoleon (1816 kuni 1881). Selle poeg: Roland Napoleon, snd. 1858, on kuulsaks oma reiside läbi saanud. — Ludwigi poeg: Charles Louis Napoleon, wt. Napoleon III. Selle poeg: Napoleon Louis, snd. 1856, sai 1879 kaffride sõjas surma. — Jerome poeg: Napoleon Joseph Charles Paul (1822 kuni 1891), kandis „prints Napoleon’i“ nime. Tema poeg Viktor, snd. 1862, on praegu B. suguwõsa päämees.
Bonapartistid, Bonaparte sugukonna poolehoidjad Prantsusemaal, kes teda jälle walitsema tahawad panna. 70-datel aastatel oli neid Prantsuse ohwitseride, ametnikkude ja talupoegade keskel alles rohkesti, nüüd ei ole neid enam palju järele jäänud, ja teewad nad ainult weel rahwuslaste, juudiwastaste ja teiste tagurlaste seltsis wabariigilise walitsuse wastu kihutusetõöd.
Bonaventura (pärisnimega Johann Fidanza’st), koolitark, sai oma tarkuse pärast auunime „Dr. Seraphicus“, snd. 1221, oli 1253 professor Parisis, 1256 Franziskani ordo kindral, 1272 Albani piiskop ja kardinal, sr. 1274 Lyon’is. Tunnistati 1482 a. paawsti poolt pühaks.
Bond, Wilhelm Cranch (1789—1859), Amerika täheteadlane, leidis Saturnus’e seitsmendama kuu üles.
Bondu, riik Lääne-Afrikas, Senegambias; seisab Prantsuse kaitsewalitsuse all.
Bonheur (Pr. k. l. bonöör), õnn.
Bonifacius, (l. bonifatsius) 1) Germani sugu rahwaste apostel, snd. u. 680 Kirton’is (Inglisemaal), kuulutas 716 a. saadik ristiusku Saksamaal, nimetati 732 pääpiskopiks, surmati 755 friiside poolt Dockum’i lähedal. 2) B. VIII, Roma paawst 1294—1303, andis (1302) paawsti käsukirja (bulla) unam sanctum wälja, milles ta riigiwalitsejatelt nõudis, et need paawstile sõnakuulelikud peawad olema.
Bonne (Pr. k.), lapsehoidja.
Bonnivard (l. bonniwaar), François von (1496—1470), Schweizi riigimees, Genfi linna kaitsemise pärast pandi ta hertsog Karl III käsul 1530 a. Genfi järwel olewa Chilloni lossi maa-alusesse keldrisse wangi, kus ta 1536 a. wabastati. Inglise kirjaniku Byroni laulu („Chilloni wang“, mis ka Eesti keelde on tõlgitud) läbi on tema nimi kuulsaks saanud.
Bonpland (l. bongplang), Aime (1773—1858), Prantsuse looduseuurija, reisis (1799) ühes Humboldt’iga Lõuna-Amerikas, Mexiko’s ja Kubas; 1816 prof. Buenos-Aires, uuris Pa-
