Bisam, wt. Moschus-elajas.
Bisami-rott ehk ondatra, kobra sarnane närija-loom, elutseb Kanadas.
Bis (Lad. k.), kaks korda.
Bis dat qui cito dat (Lad. k.), kaks korda annab see, kes ruttu annab.
Bischof, Karl (1792—1870), Saksa lahutuseteadlane ja maateadlane (geolog), oli 1822 a. saadik prof. Bonnis. Tema tähtsam kirjatöö on: „Lehrbuch der physikalischen u. chemischen Geologie“.
Bismargi saarestik, Saksa saarestik Waikses okeanis, Uue-Guineast idapoole; u. 47,000 rkm. suur. Sellesse saarestikusse arwatakse: Uus-Pommeri, Uus-Mecklenburg’i Admiraliteedi saared jne. Saarte elanikud on papuad. — B.-saarestik on 1885 a. saadik Saksa päralt.
Bismarck-Schönhausen, würst Otto Eduard Leopold, Saksamaa kõige tähtsam riigi- ja politikamees, snd. 1815, õppis (1832 kuni 1835) Göttingeni ülikoolis õiguseteadust: 1847—51 oli ta kange tagurlaste poolehoidja; nimetati 1859 Peterburisse ja 1862 Parisi saadikuks. Oma diplomatilise osawuse ja wõidurikaste sõdade läbi Taanimaaga (1864), Austriaga (1866) ja Prantsusemaaga (1870—71) ühendas ta Saksamaa üheks tugewaks riigiks. Saksa riigikantslerina (1871 kuni 1890) mõjus ta tuntawalt Europa politika kohta. Suri 1898.
Bisoni härg, (bos americanus), imetaja elajas mäletsejate seltsist, kaswab 3 m. pikaks ja 2 m. kõrgeks, elutses endisel ajal suurte karjade kaupa peaaegu terwes P.-Amerikas, nüüd aga kaswatatakse neid weel ainult „Yellowstone“ puiestikus.
Bister, pruun wärw, walmistatakse Saksamaa saarepuu nõest ja gummist, ka mangan-oksiidist.
Bisúlca (Lad. k.), sõrakandjad elajad.
Bithynia, maakoht Wäike-Asias, Mustamere ääres; oli 280—74 e. Kr. iseseisew riik.
Bitjúga, Doni jõe pahem haru, u. 240 w. pikk.
Bitjúga hobused, tugewate tööhobuste tõug, keda Woroneshi kubermangus Bitjugi jõe kaldal kaswatatakse.
Bitumen, üleüldine nimi süsiwesinikkudele, nagu: asfaldile, kiwiõlile, mäetõrwale jne.
Bitzius, Albert (kirjanikunimega Jeremias Gotthelf), Schweizi kirjanik, snd. 1797 Murten’is, sr. 1854 Lützelflüh kirikuõpetajana. Kirj. juttusid rahwa elust, nagu: „Uli der Knecht“ (sulane Uli), „Uli der Pächter“ (rentnik Uli), „Geld u. Geist oder die Versöhnung“ (raha ja waim ehk lepitus), „Dursli, der Branntweinsäufer“ (joodik Dursli) jne.
Biwak (Pr. k. bivouac), wäeleer lausa taewa all. Biwakis puhkab sõjawägi nii, et ta ruttu wõitlusesse wõib minna, iga wäeosa oma sõjariistade lähedal.
Bjarmid, wt. permalased.
Bjelaja, Kama jõe pahem haru, 900 w. pikk.
