Berósos, ajalookirjutaja ja täheteadlane. Oli Paali-juumala preester Babylonias, elas 3-dal aastasajal e. Kr. Kirj. Greeka keeles „Babylonia ajaloo“.
Bersaglieri (l. bersalljeeri), Italia kütipolgud. Rahu ajal on neid 12, sõja ajal aga 18 polku. Igas polgus on 61 ohwitseri, 1230 meest ja pääle nende weel sõjamoona muretsejad.
Bert (l. bäär), Paul, Prantsuse politikamees ja õpetlane, snd. 1833 Auxerre’s, suri 1886 kindralkubernerina Hanoi’s (Annamis); oli 1866—69 füsiologia professor Bordeaux’s, ja 1869 a. saadik Parisis, waliti (1874) rahwuslise-koosoleku ja 1876 saadikute-kogu liikmeks; oli (1880—81) hariduseminister Gambetta ministeriumis.
Berteaux (l. bärtoo) Henri, Prantsuse politikamees (snd. 1852). Ameti poolest börsemaakler, 1893 saadik rahwasaadik, radikalsotsialist. Oli Combes’i, Rouvier’e ja Sarrien’i ministeriumides (1904—1906) sõjaministriks.
Berthelot (l. bärtloo), Pierre Marcellin Eugéne (1827 kuni 1907), Prantsuse lahutusteadlane; organilise lahutusteaduse professor Parisis; 1886—87 hariduseminister Goblet’i ministeriumis; 1895—96 wälimiste asjade minister.
Berthollet (l. bärtollee), krahw Claude Louis (1748—1822), Prantsuse lahutusteadlane; plahwatus-hõbeda ja kloori abil taime-olluse pleekimise-kunsti ülesleidja.
Bertholletia excélsa, lõunamaade pähklapuu; kaswab Lõuna-Amerikas kuni 30 m. kõrgeks. Temal on walged õied ja inimese pää suurune kapsel-wili, milles palju õlirikkaid, ja hää maitsega seemneid leida. Neid seemneid kutsutakse Para ehk Amerika pähklateks ja tarwitatakse Lõuna-Amerikas toiduks, ka õli walmistamiseks.
Bertram, wt. Schulz.
Berufsgenossenschaften (Sk. k.) elukutse-ühisused, on ettewõtjate ühisused Saksamaal, kes seaduse sundusel seks on asutatud, et tööliste õnnetuste wastu kinnitamise eest hoolitseda. Neid on kokku üle 100 ja osakondi on neil ligi 1000.
Berýllium ehk gizínium, haruldane metall, tume-walkjat karwa. Ta on kergem kui aluminium ja wäga kallis, sest et teda smaragdi seest, mille kokkuseade hulka ta käib, (121⁄2%—151⁄2%) saadakse.
Berzélius, parun Johann Jakob (1779—1848), kuulus Rootsi lahutuse-teadlane; oli 1815—32 prof. Stockholmis; leidis terwe rea uusi algollusid (elementisid) üles, täiendas suurel wiisil lahutusteadust, pani organilisele lahutusteadusele kindla põhja. Kirj. „Lahutusteaduse õperaamatu“, mis 1808 kuni 1818 a. kolmes köites ilmus.
Besançon (l. besang-song), Prantsuse linn ja kindlus, Doubs’i jõe ääres; 56,000 el.; kellatööstus.
Besant (l. besänt), Sir Walter, Inglise kirjanik, snd. 1836 Portsmouthis. Kirj. romanisid.
