on wäiksed demokratlised wabariigid. Linna-Baseli riigikorra pää-punktid on: Seadused annab Suur Nõuukogu, kel 130 liiget on. Walitsust juhatab 7-liikmeline walitsuse-nõuukogu. Ülemaks kohtuks on 9-liikmeline kohtukoda. Need kõik walitakse rahwa poolt otsekohese hääleandmisega. Igal meeste soost kodanikul, kes üle 20 aasta wana, on ühesugune hääleõigus. Rahwas wõib ka seadusi ise anda. Igakord, kui 1000 kodanikku rahwa otsust nõuawad, tuleb kõigi hääleõigusliste kodanikkude tahtmist järele pärida. — Maa-Baseli põhjusseadus on umbes sedasama moodi kui Linna-Baselil. Tema nõuab ainult weel rohkem rahwa hääletamist. Iga seadus, mille saadikutekogu walmistanud on, peab rahwahääletamise alt läbi käima. Kui 1500 kodanikku saadikutekogu laialisaatmist nõuawad, siis läheb see nõudmine rahwahääletamise alla. On kodanikkude enamus laialisaatmise poolt, siis wõetakse uued walimised ette. Kui 1500 kodanikku mõne seaduse andmist ehk mõne muutmist wõi kaotamist nõuawad, siis peab jällegi rahwa enamus otsust andma.
Bashi-Busukid (Türgi k.), mittekorralised Türgi sõjawäeosad. On sõja ajal wäga metsikud.
Bashkirid, Tatari tõugu rahwas. B. elawad Urali ja Wolga wahel; arwu poolest on neid umbes 750,000 hinge. Nad on Muhamedi usku. 70-datel aastatel wõtsiwad mitmed Wene ametnikud hulga b-de maid kawalusega ära, mis järel neil suur maapuudus tuli.
Bashlik (Türgi k.), pääkate; tarwitatakse ka meil talwel.
Basilika (Gr. k. basileus, kuningas), kuningakoda; romlaste juures „kohtu-koda“. Wiimaste ehituste eeskuju järele hakati Konstantin Suure ajast saadik kristlaste kirikuid ehitama, mispärast neid siis ka basilika’ks kutsuma hakati.
Basilisk (Basiliscus mitratus), sisaliskide tõug. B. kaswab kuni 3 jalga pikaks; toidab end putukatest; elutseb Lõuna-Amerikas.
Basilios Suur, kirikuisa snd. 330 Caesareas (Kappadokia maal), suri 379 Caesarea piiskopina; korraldas kiriku olusid; oli arianlaste wastane. Tema antud seaduste järel käiwad weel nüüdgi Greeka kiriku mungad ja nunnad.
Baskid, Lääne Pyreneide mägestikus elutsew rahwas, arwu poolest u. 1⁄2 milj. hinge. Neid peetakse endiste iberlaste järeltulijateks. Nad räägiwad oma keelt, mida nad ise „esquera“ keeleks nimetawad. 13. aastasajal andsiwad nad endid Kastilia kuningate wõimu alla selle tingimisega, et nad edaspidigi oma seadusi ja õigusi (fuero) wõiwad pidada. Nii pea, kui neid õigusi on rikutud, on nad sõjariistus wastu pannud ja nii kaua sõdinud, kuni nende eesõigusi jälle makswateks on tunnistatud.
Baskuntshaki järw, soolajärw Ast-
