Actus (L. k., l. aktus), pidulik, awalik talitus; koolipidu.
Adagio (It. k., l. adaadshio), pikkamisi.
Adâl, maa ja rahwas Ida-Afrikas.
Adalbert, 1) preislaste apostel, Praga piiskopp, suri weretunnistajana 997 Preisimaal. 2) Bremeni ja Hamburgi pääpiiskopp, Saksa keisri Heinrich IV kaswataja, suri 1072 Goslar’is.
Adalia, Türgi sadamalinn Wäike-Asia lõuna-rannal; 15,000 el.
Adamaua, neegririik Kesk-Afrikas, 137,305 rkm. suur. Päälinn: Yola.
Adams (l. ädd’ms), 1) John (1735—1826), P.-A. Ühisriikide 2. president 1797—1801. — 2) John Quincy (1767—1848), Ühisriikide 6. president 1825—29. — 3) John Couch (1819—92), Inglise täheteadlane.
Adamson, Amandus Heinrich, Eesti kujuraiuja, puunikerdaja ja kunstmaalija, snd. 1855 Baltiski linna ligidal Huukases, käis Baltiskis ja Tallinnas koolis, õppis 1874—79 Peterburi Kunstide akademias. Ta on oma tööde läbi niihästi kodu- kui wäljamaal suurt imestust ja lugupidamist leidnud. Kui eestlased keiser Aleksander III-le prof. Köleri maalitud pildi kinkisiwad, siis lõikas A. pildile imeilusa raami. Tallinna Kadrintalis, mere ääres seisaw tore „Russalka“ mälestusesammas on ka tema waimusünnitus. A. nimetati 1908 Peterburi Kunstide akademia liikmeks.
Adamspik, püha mägi Ceylon’i saarel, 2260 m. kõrge.
Adam von Bremen (u. 1025—1076), ajaraamatu- ehk kroonika-kirjutaja, oli domherra ja kooli rektor Bremeni linnas. Kirj. „Hamburg’i piiskoppide ajaloo 788—1072“, milles sõnumid ka meie maa kohta leidub.
Adana, Türgi linn Wäike-Asias, Seihuni jõe ääres; 45,000 el.
Adansonia, wt. baobab.
ad calendas graecas (Lad. k.), ei ialgi.
Adda, Po jõe pahem haru, tuleb Alpi mägedest, jookseb läbi Como järwe, 298 km. pikk.
Addis-Ababa, Abessinia päälinn, 50,000 el.
Addison (l. ädisn), Joseph (1672—1719), Inglise kirjanik, andis ühes oma sõbra sir Richard Steele’ga nädalalehte „The Tattler“ ja „The Spectator“ wälja.
Addisoni haigus (brongsi haigus), pikaline neerunäärmete põletik, mille tundemärkideks: keha nõrkus, seedimise rikkes olek ja ihunaha brongsikarwaline wärw. Haigus lõpeb enamasti surmaga. Esimest korda kirjeldas seda haigust Inglise arst Addison (1855).
Adelaide, Lõuna-Australia päälinn, Torrens’i lahe ääres, 166,000 el.; ülikool. A. on 1836 asutatud.
Adelsberg, alewik Kraini maal Austrias. A. lähedal on kõige suurem ja kuulsam tilkekiwi-koobas maailmas.
Adelung, Johann Cristoph (1732—1806), Saksa keeleteadlane. Kirj. „Versuch eines vollständigen
