Lääne-Australia ja Tasmania. Kõigil neil asumaadel on ühine parlament ja nende üle walitseb Inglise kuninga poolt nimetatud kindralkuberner. See asumaade-kogu kannab (Inglise keeli) nime „The Commonweald of Australia“. Australia asumaade-kogu ühisuses olewad asumaad wõiwad sisemistes asjus täiesti ise oma tahtmise järel käia. Inglisemaaga seisawad nad kuberneride kaudu ühenduses, kes Inglise kuninga poolt Inglise ministeriumi ettepanekul nimetatakse ja kuninga aset täidawad. Aga nagu wana-maal kuningas, nii ei sega asumaal tema asemik riigi sisemiste asjade wahele ialgi, neid juhiwad ministrid, kel rahwa enamuse usaldus on. Jääwad need rahwa asemikkudekogus, parlamendis, wähemusesse, siis astuwad nemad ametist ära ja kuberner annab uue ministeriumi asutamise nende erakondade juhatajate hooleks, kellel parlamendis enamus on. Aga kui senised ministrid arwawad, et rahwas teistsuguse otsuse wõiks anda kui parlament, siis soowitawad nad kubernerile parlamendi laialisaatmist ja uute walimiste ettewõtmist. Saawad nad sääl enamuse, siis wõiwad nemad walitsema edasi jääda, wastasel korral peawad nad ametist lahkuma. Nii on siis A. asumaade tõsised walitsejad enamuse erakondade juhatajad, kuna kubernerid rohkem päältwaatajad, kui tegijad on. Kuberneril on parlamendi otsuste kinnitamise õigus, aga seda ei tule palju ette, et ta otsuse kinnitamata jätab. — Igas A. asumaas on oma kahekojaline parlament ehk seaduseandmise kogu olemas. Ülemkoja s. o. „seaduseandmise nõuukogu ehk legislative Council’i“ liikmed nimetatakse kahes wanameelsemas asumaas (U.-L.-Walesis ja Queenslandis) kuberneride poolest eluajaks, kes selle juures nagu teistesgi asjus ministrite nõuu järel peawad talitama. Neljas asumaas walitakse nad rahwa poolt. Walimiseõigus on kõigil täisealistel kodanikkudel, niihästi meeste- kui ka naesterahwastel. Walitawad peawad wähemalt 30 aastat wanad olema, warandust ega koolitunnistusi ei nõuta neilt. Walimised wõetakse mõnes riigis iga kahe ja mõnes iga kolme aasta järel ette, ja nimelt walitakse igakord pool ülemkoda uuesti, nii et iga liige mõnes riigis nelja ja mõnes kuue aasta järel uuesti tuleb walida. — Alamkoda kannab mõnes riigis Legislative Assembly ja mõnes House of Assembly nime. Tema liikmed walitakse kõigil pool kaheks aastaks. Hääleõigus on kõigil täisealistel meeste- ja naesterahwastel. Aga walida wõidakse ainult mehi, pääle Lõuna-Australia, kus naesterahwaid niihästi alam- kui ka ülemkotta wõidakse saata. Parlamendi liikmeteks ei wõi inimesed olla, kes riigiteenistuses palka saawad wõi kes mõne riigiasutusega äri ajawad. Niihästi alam- kui ka ülemkoja liikmed saawad palka, Tasmanias u. 1000 ja kolmes suure-
